Ingrid Prees, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu üksikliige, TalTechi Virumaa kolledži eesti keele lektor

22. ja 23. novembril 2019.a. toimus Tartus Dorpat hotelli konverentsikeskuses Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu traditsiooniline ning õpetajate seas populaarseks saanud 5. sügiskonverents „EVÕL 10 – sajaga edasi!“. Konverentsiga tähistati liidu 10. aastapäeva.

Sügiskonverents oli toonud Tartusse heade mõtete linna ligi kakssada eesti, vene, inglise, saksa, rootsi ja soome keele õpetajat, et jagada omavahel kogemusi ning osaleda õppija rollis.

5. detsembril 2009. aastal asutati Tartus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit, mille eesmärk oli alustada koostööd võõrkeeleõpetajate aineliitude/-seltside vahel; väärtustada võõrkeeleõpetaja elukutset; populariseerida, väärtustada ja parandada keeleõpet ning erinevaid aineorganisatsioone kaasates jõuda võõrkeeleõpetajate katusorganisatsiooni loomiseni Eestis. Liidu loomise algatas kümme aastat tagasi praegune Eesti Keele Instituudi direktor, toonane Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Tõnu Tender, MTÜ Eesti Keele Teise Keelena Õpetajate Liit, Eesti Soome Keele Õpetajate Liit ja Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts. Nüüd on liidu liikmeteks kuus erinevat võõrkeelte õpetajate ühendust rohkem kui kuuesaja liikmega.

Konverentsi juhatas sisse EVÕLi esimees Ene Peterson, kes meenutas liidu loomist ning andis ülevaate liidu järgmistest tegevustest: täiendkoolituste korraldamine; ESF projekt „Rahvusvaheline keeleeksam“ (2017-2020); konverentside korraldamine, sh NBR 2016. a konverents „The language teacher and teaching at a crossroads“; CertiLingua programmis osalemine; EVÕLi esindajate ettekanded väliskonverentsidel ja FIPLV maailmakongressidel; Eesti võõrkeeleõpetajate võimalus osaleda Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse programmides ja saada ajakohast teavet programmides osalemise võimaluste kohta (Eesti esindaja keskuse juures on Kati Bakradze, EVÕLi juhatuse liige). Kuigi liit on 10 aasta jooksul end tõestanud ja teda võetakse tõsise organisatsioonina – ta on teinud mehetegusid! – oli Ene Peterson konverentsi sissejuhatavas ettekandes seisukohal, et liit on jätkuvalt lapsekingades. Liidu jaoks on tähtis iga võõrkeele õpetaja ja liidu moto on: “Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meil rohkem võimalusi“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner rõhutas, et seltsidel, aineliitudel ja katuseorganisatsioonil on keelepoliitika kujunemisel ja elluviimisel suur roll. Üleskutsena jäi kõlama mõte, et organisatsioone tuleb arendada, kaasata uusi noori liikmeid ning anda endast kindlasti laiemale avalikkusele teada. Liit on ennast juba tõestanud – liidu tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium, kuid kindlasti tuleks paika panna pikaajaline plaan ning mõelda sellele, kuhu liit tahaks veel jõuda.

Plenaarettekandega „Teaching foreign languages in the 21st century – challenges, opportunities and pathways for action” esines Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte Euroopa Keskuse asedirektor ja programmide juht Susanna Slivensky, kes kõneles keeleõppe koostöövõimalustest silla ehitamise näitel. Keelt on vaja igas elu valdkonnas ja õpetajad on keeleõppes innovatsiooni võtmeks.

Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender viis kuulajad Arkaadia teele, meenutades ja tsiteerides A.H.Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osa, tõi huvitavaid näiteid eesti keeles esinevatest ning sageli teadmatusest vales kasutuses olevatest sõnadest ning rõhutas, et eesti keel peaks olema meie kõigi ühishuvi, kuid väärtustades ühte keelt, ei tohiks alaväärtustada teisi keeli.

Igal aastal annab SA Archimedes välja keeleõppe tunnuskirju ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul otsitakse tunnuskirjade kätteandmiseks uusi ja erinevaid kohti. Sel aastal sai selle au endale EVÕLi konverents. Tunnuskirjade kätteandmisel oli võimalik tunnustuse saanutelt kuulata huvitavaid lugusid oma tegevustest, mis viisid tunnuskirja saamiseni.

Esmakordselt oli võimalik konverentsil osa saada  vestlusringist „Võõrkeelte hetkeseis ja võõrkeeleõpetajate ettevalmistus“. Vestlusringi juhtis MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooli tegevjuht Triin Noorkõiv. Vestlusringis said oma arvamust avaldada Maris Saagpakk, Anu Treikelder, Maili Koorep, Mari Kruse ja Kristel Kook-Aljas.

Esimese päeva lõpus said soovijad Eesti Rahva Muuseumis külastada keelekatelt ja soome-ugri püsinäitust ning osaleda pidulikul vastuvõtul.

Teine päev oli väga tihe, kuid sisukas. Tagasisides toodi esile järgmiseid esinejaid, töötubade ja keelte laada läbiviijaid: Piret Kärtner, Tõnu Tender, Susanna Slivensky, Kristi Lõbu, Merike Saar, Meeri Sild, Ülle Türk, Ly Leedu, Annika Bauer, Sisekaitseakadeemia LAK- õppe töötuba, Ilze Talberga, Marja Kljujeva, Annika Mikkel, Kalle Lina, Jelena Panfilova, Valentin Pinar Madrid, Karola Velberg, Anna Golubeva, Kerli Linnat, Marie-Luise Meier, Ene Peterson.

EVÕLi 5. sügiskonverentsi ja 10. aastapäeva võib lugeda kordaläinuks: osalejad andsid tagasiside ülivõrdes, esinejad said jagada oma kogemusi kolleegidega ning  põhiline on see, et kõik jõudsid tõdemuseni, et üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meil rohkem võimalusi. Siinkohal on paslik üle korrata EVÕLi pöördumist kõikide keeleõpetajate poole „… meie missiooniks on mitmekeelsus ja noorte toetamine keelte õppimisel, mis avab neile uksi erinevates eluvaldkondades. Hea keeleõpetaja, liitu oma aineseltsiga ja panusta keeleõppe tulevikku!”

02.12.2019

Lisad

Ajakava

Teesid

Avakõne

Ene Peterson – EVÕL 10 – sajaga edasi!

Avaettekanne

Piret Kärtner – Teekond tublist suurepäraseks: kujutluspilt 20-aastasest EVÕList

Plenaarettekanne

Susanna Slivensky – Teaching foreign languages in the 21st century – challenges, opportunities and pathways for action

Ettekanne

Tõnu Tender – Minagi olin Arkaadia teel. Eesti keele aasta noppeid.

Pille Põiklik – Võõrkeeleõpet ja võõrkeeleõpetajaid toetavad tegevused

Õpetajalt õpetajale

Meeri Sild – The Internet – every teacher`s best friend b

Marie-Luise Meier – Fremde lehren: Interkulturalität im deutschen Einwanderungsfilm

Larissa Panova – Режеcсура урока

Jelena Panfilova – Õpime vene keelt mängides

Kristi Lõbu – Mitmekesine ja kaasahaarav tund

Karola Velberg – Sanaston oppiminen pelin kautta, aiheena harrastukset

Võõrkeeleõpetaja õppija rollis

Valentin David Pinar Madrid – Õpime hispaania keelt! /Let`s study Spanish!

Annika Mikkel – Õpime itaalia keelt!

Marite Sild – Õpime rootsi keelt!

Ilze Talberga – Õpime läti keelt!

Uku Lehesalu – Õpime jaapani keelt!

Spetsialistidelt õpetajale

Merike Saar – Uuriv õpetaja ja võimalused tema toetamiseks

Paul Braddock – Teaching for Success – teacher development from the Bristish Council

Anna Golubeva – Kahesuunaline keelekümblus

Kirsti Mõisja, Kairi Tamuri – Eesti keele kui teise keele õpitulemuste e-hindamisest I-IV kooliastmes

Täiskasvanute õpetamine

Aida  Hatšaturjan, Kerli Linnat, Marju Taukar – Praktiline LAK täiskasvanud õppijatele

Ly Leedu, Annika Bauer – Keeletasemepõhised otsimismängud Eesti Rahvusraamatukogus

Rahvusvahelised keeleeksamid

Ljudmila Vedina, Annika Vorobjova Anastassia Tkatšova – Rahvusvaheline tunnistus – vene keele õpetaja uus väljakutse

Ülle Türk – How to succeed in the listening paper of the C1-C2-level English examinations

Maria Kljujeva – Goethe Instituudi (GI) eksamid õpetajatele

Piret Kanne – DALF C1, C2 – kirjalik ja suuline eneseväljendus

Keelte laat

Marju Purge, Irina Ševtšenko, Margit Laidvee – eTwinning keeleõppes https://bit.ly/2Dn18aY

Pille Põiklik, Kati Bakradze – Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse programmid/CertiLingua programm

Ene Peterson, Helena Kaasik, Triin Johanson,  Ljudmila Vedina, Maria Kljujeva, Ülle Türk, Piret Kanne, Tkatšova ja Annika Vorobjova – Projekt „Rahvusvaheline keeleeksam“

Tiiu Müür – Mondo toetusprogramm

Kristel Kook-Aljas – Õpikeskkonnad Flipgid

Ingrid Prees ja Valentina Limonova – Eesti keele abi on vaid paari kliki kaugusel

Kalle Lina – Keeleõppemängud

Ilona Säälik – Digiõpe ilma digivahenditeta

Merike Saar, Anu  Tammeleht – GTL /Glocally Transformative Learning) labor – keeleõpe praktiliste ülesannete käigus

Yulia Klochkova – Lego klotsid inglise keele grammatika õpetamisel

Leena Möls – Õpilaste loovtööna valminud mängud

Ly Leedu, Ruta Bergman – Teema- ja tasemepõhine lauamängude kasutamine võõrkeeletunnis

Maigi Varusk – Grammatifon (Grammatik mal anders)