Leili Sägi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ja Pärnu Tammsaare Kooli õpetaja, EVÕLi üksikliige

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajana osalesin 4.-9.juunini Erasmus + õpirände programmi raames  Berliinis Carl Duisberg Training Centrum’is lõimitud aine- ja keeleõppe kursusel. CDC on asutatud 1962.aastal tolleaegse Lääne-Saksa riigi ja ettevõtluse algatusel. Alates sellest ajast on välismaalastele pakutud kvaliteetset saksa keele õpet. CDC keskused paiknevad kaheksas Saksamaa linnas.

Koolituspäevad kujunesid põnevateks, sest teises keeles õppimise ja õpetamise põhimõtetele ning metoodikale lisaks oli mul võimalus võtta nädala vältel saksa keele intensiivkursust. Suulise intervjuu põhjal selgitati esimesel päeval välja õppijate keeletase, mis minu puhul andis tulemuseks B2.1 Olin ennast eelnevalt ka ise testinud CDC kodulehel olevate testide abil ning saanud sama tulemuse. Olgu öeldud, et ühe keeletaseme kursus  kestab kaks kuni neli nädalat, kokku on kümme keeletaset.

Sattusin  väga põneva koosseisuga  keelerühma, kus oli õppijaid Hiinast, Koreast, Filipiinidelt, USAst, Kolumbiast, Jordaaniast, Itaaliast. Sain esmakordselt kuulda Guami saarest ja tšamorro keelest, sest üks kursuslane oli pärit just sellelt tillukeselt saarelt Vaikse ookeani lääneosas. Õppijate seas oli peale õpetajate ka tudengeid, Saksamaale tudengiks pürgijaid, aga ka tööloa saanuid.

Õpimotivatsioon oli meie tosinkonna õppijaga rühmas äärmiselt kõrge – olen harva kohanud sellist kirge grammatika vastu, aga ka iga hetke ärakasutamist, et õpitavas keeles suhelda. Kuna B2 kui iseseisva keelekasutaja tase eeldabki aruteludes osalemist tuttaval teemal, tekkis rühmades üsnagi paeluvaid diskussioone. Tuttuus B2.1 õpperaamat pakkus huvi nii teemade poolest  kui ka täiel määral tuge õppeprotsessis. Suurt tähelepanu pöörati viisakale kõnele (höfliche Redemittel). Tundides arendati võrdselt kõiki osaoskusi. Mingeid digivahendeid  õppetegevuses kasutusel ei olnud. Õhtuti tegelesin  hoolega koduste ülesannetega, milleks oli arutluste kirjutamine või erinevate lugemisjärgsete ülesannete täitmine. Nädala lõpul sooritasime  põhjaliku kokkuvõtva testi, mille tulemuste üle ma piinlikkust tundma ei pidanud…

Õhtupoolikul oli kursuslastel võimalik osaleda erinevates töötubades. Valisin endale teemaks kirjanduse õpetamise teises keeles ega kahetse. See, mida nägin, kuulsin ja õppija rollis olles ka läbi tegin, andis mulle kui õpetajale palju elamusi ja uusi mõtteid.

Pikad soojad juuniõhtud jätsid aga aega  pärnaõites Berliiniga tutvumiseks.   Linna kõige kaunimate piirkondade hulka kuulub kindlasti Unter den Linden, mida palistavad suurejoonelised barokk- ja klassitsistlikud ehitised. Majesteetlik   Riigipäevahoone,  ammutuntud  Brandenburgi värav – Berliini üks sümboleid, aga  ka Alexanderplatz  ja 368 meetri  kõrgune teletorn, äride ja pankadega ümbritsetud Potsdami väljak,  barokkstiilis Charlottenburgi loss, kaunid kirikud  ja palju muud.

 Et ennast ajaloo ja kultuuriga paremini kurssi viia, seadsin sammud Saksa ajaloo muuseumisse. Museuminselil ehk Muuseumisaarel  Alte Nationalgalerie’s värskendasin oma teadmisi Saksa kunsti alal ning DDRi  muuseumis nautisin lähiajalugu, kuna seal on eluliselt ja ülimalt interaktiivselt eksponeeritud  Ida-Saksa eluolu. Laevasõit Spree jõel avardas pilti Berliinist kui  3,5 miljoni elanikuga Kesk- Euroopa suurimast linnast veelgi.

Minu jaoks kujunes eriliseks elamuseks, et viimasel õhtul avanes võimalus kuulata Berliini riigiooperis Unter den Lindenil G.Puccini ooperit „Tosca“. Olgu märgitud, et 1742.aastal avatud teatrimaja töötab pärast seitse aastat kestnud põhjalikku remonti alles esimest hooaega. Remondi käigus muudeti muuhulgas hoone kõrgust, mis tunduvalt parandas akustikat.

Kuigi legendaarne keelenaine Helju Vals on öelnud, et oma kulinaarset ja ajakirjanduslikku ülesannet ei täida kirss mitte kuskil mujal nii hiilgavalt kui tordi peal, tahaksin kõigest hoolimata lõpetada peidetud mõttega – „Tosca“ oli mu Berliini elamustest  parim!

25. juuni 2018