Juubelikonverents „Ühendades maailma keelte ja kultuuride kaudu“

Pille Toompere, Viimsi Kooli saksa keele õpetaja, EVÕLi juhatuse liige

7.- 8. novembril toimus Tartus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu 15. aastapäeva konverents „Ühendades maailma keelte ja kultuuride kaudu“. Heideti pilk nii EVÕLi minevikku kui ka tulevikku. Õpetajad kuulasid plenaarettekannet Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse tegemiste ja õppematerjalide kohta. Konverentsil anti üle EVÕLi tunnuskirjad alaliitude esindajatele ja tänukirjad pikaaegsetele koostööpartneritele. Vestlusringis vaeti tehisaru kasutamist võõrkeeleõppes, osaleti eripalgelistes töötubades ning arutati Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande kasutamisvõimalusi praktikas.

EVÕLi kahepäevane juubelikonverents toimus Tartu Ülikooli raamatikogus ja VSpa-konverentsikeskuses. Konverentsi kummalgi päeval osales ligi 100 võõrkeeleõpetajat üle Eesti, esinejaid oli üle kolmekümne.

Konverentsi juhatas sisse EVÕLi esimees Ene Peterson, meenutades liidu saamis- ja kujunemislugu ning eredamaid hetki liidu loos. Kolm pilku EVÕLi minevikku ja tulevikku heitsid Ülenurme Gümnaasiumi direktor Tõnu Tender, Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppedirektor Piret Kärtner ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik. Pireti ettekanne tuli videosilla vahendusel otse Kanadast ja käsitles kümmet elulist vaatenurka keelte õpetamisele.

Avaettekande pidas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja. Asekantsler viskas õhku intrigeerivad küsimused, näiteks kas hea õpetaja on luksuskaup ja kas hea õpe on tänaseks muutunud inimõiguseks? Kairi Kaldoja kutsus õpetajaid üles enesehoiule ning tutvustas uut kutsekvalifikatsioonisüsteemi. Plenaarettekande Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse ja Euroopa Nõukogu keeltealase tegevuse kohta pidas Chantal Muller. Chantali sõnutsi on võõrkeeleõpetajate ning võõrkeeleõpetust koordineerivate institutsioonide ülimaks ülesandeks positiivse hoiaku kujundamine mitmekeelsuse ja mitmikkeelsuse osas.

Peale ühist lõunasööki ja raamatuaastale pühendatud ekskursioone Tartu Ülikooli lugemissaalides ja hoidlates oli käes aeg arutleda tehisaru rolli üle võõrkeeleõppes. Vestlusringi „Tehisaru – kellele, miks ja kuidas?“ vedas eest Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja ja haridustehnoloog Merike Saar. Vestlusringis osalesid Tartu Annelinna Gümnaasiumi ning Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased. Ühiselt leiti, et avastamisrõõmu ja uusi õpivõimalusi on ees ootamas veel küllaga.

Esimese konverentsipäeva lõpus tunnustati parimaid ning avaldati tänu kauaaegsetele koostööpartneritele. Loe täpsemalt siit: EVÕLi tunnuskirjad 2025

Konverentsi esimese päeva lõpetas vastuvõtt VSpa konverentsikeskuses, kus kuulati Andreas Meltsi võõrkeeleõppest inspiratsiooni saanud kupleesid ja söödi sünnipäevatorti.

Konverentsi teise päeva algul kõneles Tallinna Laagna Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetaja ja arendusjuht ning TLÜ külalislektor Külli Kuri Euroopa keeleõppe sõsarväljaandest. Külli rõhutas, et tänapäevane keeleõppija on keelekasutaja, aktiivne tegutseja ehk sotsiaalne agent. Õpetaja ülesanne on tutvustada laialdasi võimalusi keelte märkamiseks ja kasutamiseks selle asemel et anda õpilastele sisendit või siis nö õpetada keelte kohta. Uueks märksõnaks keeleõppes võiks olla mitmikkeelsus (sõna autor TLÜ õppejõud Urve Aja), mis kujutab endast tavalise inimese rikkalikku keelepagasit ja vastuvõtlikkust kultuurilisele mitmekeelsusele.

Marika Peekmann, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert, tutvustas kultuuriteemade käsitlemist võõrkeeleõppes. Marika hinnangul on LAK-õpe heaks võimaluseks arendada kultuuridevahelist pädevust.

Seejärel jõudis järg huvipakkuvate magistritööde tutvustamiseni. Anette Tammiste, Tartu Ülikooli nooremteadur tutvustas prantsuse keele tundide mikrožanrite ja õpilaste mitmekultuurilisuse pädevuse analüüsi tunnivaatluse põhjal. Töö juhendajaks oli Tartu Ülikooli prantsuse keele ja lingvistika lektor Anu Treikelder. Alice Risti, Kostivere Kooli hispaania keele õpetaja kõneles Eestit käsitlevatest lisamaterjalidest hispaania keele tundideks. Töö juhendajaks oli Tartu Ülikooli hispaania keele ja lingvistika lektor Mari Kruse. Noorte õppijate saksa keele standardhäälduse parendamine keskendudes r-häälikule oli Kadrina Keskkooli õpetaja Siim Sootsi uurimisteemaks. Töö juhendajaks oli Tallinna Ülikooli saksa keele ja didaktika dotsent Aigi Heero. Loovuse edendamine inglise keele tunnis oli uurimise all tandemina valminud magistritöös, mille autoriteks olid Marielle Moon, Tallinna Euroopa Kooli inglise keele õpetaja ja Ilnur Kuldubaev, Kärla Põhikooli võõrkeeleõpetaja. Tööd juhendas Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo.

Osalejate hinnangul olid magistritööde esitlused sõõm värsket õhku võõrkeeleõpetajate argipäeva, panid mõtlema ja andsid uusi vaatenurki. Magistritööde esitlustega soovitasid konverentsil osalenud tulevikus kindlasti jätkata.

Kristi Lõbu, Illuka Kooli inglise keele õpetaja, koolitaja ja õppematerjalide koostaja minikoolitus „Liikumisampsud keeletunnis“ oli tõeline energiapomm ja vitamiinisüst. Õpetajad tegid Kristi soovitatud ülesandeid suure innu ja agarusega kaasa ning seisid hiljem järjekorras, et soetada endale Kristi koostatud kogumik „186 liikumisampsu ainetundi“.

Liitude ja seltside väljapakutud õpitubasid toimus konverentsil kokku 10. Nii rohkearvulisest pakkumisest leidis igaüks endale oma.

Kalle Lina ja Diana Kollin-Poom tutvustasid multi- ja mängufilmide kasutamise võimalusi võõrkeeleõppes. Külli Kuri kõneles vahendamisest kui ühest Sõsarväljaande aspektist. Kristi Vahenurm selgitas avaliku kõnelemise õpetamise nüansse. Ilona Säälik avas enesehindamise ja reflektsiooni teemasid võõrkeeleõppes. Ilona Faiman selgitas, kuidas saab keelt õppida mängides. Natalja Zagura selgitas sõsarväljaande põhimõtteid praktikas, keskendudes tegevusele suunatud keeleõppele. Ene Peterson ja Inguna Joandi presenteerisid kuulamisülesandeid kui loovuse ja kriitilise mõtlemise võtit. Elen Laanemaa, Aida Hatšaturjan ja Marju Taukar viisid osalejad kurssi keeleõpetaja rolli muutumisega. Marju Ilves ja Leelo Kingisepp presenteerisid aktiivõppeülesandeid Keeleõppija mängupassidega. Hedvy Tiitsmaa tõi osalejateni noppeid Belgia suveülikoolist, esitledes kaasahaaravat võõrkeeletundi.

Konverentsil olid õpikute ja keeleõppevahenditega väljas raamatukauplus Krisostomus, kirjastused Iduleht ja Stuudium, Goethe Instituut ja Eesti Keele Instituut.

Konverentsi läbiviimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Neile siiras tänu õla allapaneku eest. Suur tänu konverentsi korraldajatele Ene Petersoniga eesotsas ja kõigile esinejatele.

Edu keelte õpetamisel ja uute põnevate kohtumisteni!

LISAD:

Ajakavad: 7 november, 8. november

7. november

Avasõna. Ene Peterson

Avaettekanne. Kairi Kaldoja

Videoettekanne. Piret Kärtner

Plenaarettekanne (inglise keeles). Chantal Muller

8.november: ettekanded

Euroopa keeleõppe sõsarväljaanne: enam kui raam. Külli Kuri

Maailm klassiruumi: kultuuriteemade käsitlemine võõrkeeleõppes. Marika Peekmann

Prantsuse keele tundide mikrožanrite ja õpilaste mitmekultuurilisuse pädevuse analüüs tunnivaatluse põhjal. Anette Tammiste