Koostööpartnerid

on nii Eestist kui väljaspool Eestit (nt Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Islandi, Bulgaaria jt maade võõrkeeleõpetajate võrgustikud).

Projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes)

osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Oleme organisatsioon,

mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit õnnitleb  LEILI SÄGI, kellele  Pärnu linn omistas teenetemärgi kauaaegse ja pühendunud töö eest eesti keele õpetajana ja kultuurielu edendajana Pärnu vene õppekeelega koolis.

Allikas: Pärnu Postimees

Projekti sihtrühm: võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning töötavad võõrkeeleõpetajad.

Projekti algus ja lõpp: 01.10.2017-30.09.2020

Projekti eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toeta-mine, mille tulemusena suureneb üldhariduse riiklikus õppekavas loetletud keelte (inglise, vene, saksa ja prantsuse keel) rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadi omandanud võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja tegevõpetajate arv 100ni, kellel on B2, C1 või C2 tasemele vastav keeleoskustase.

Projekt annab nii võõrkeeleõpetajaks õppivatele üliõpilastele kui ka tegev­õpetajatele võimaluse sooritada rahvusvaheline keeleeksam, mille kulud hüvitatakse.

Loe edasi: ESF projekti „Rahvusvaheline keeleeksam“ infopäevad

Haridus- ja Teadusministeerium töötab välja Eesti keelevaldkonna arengukava, kuhu koondatakse eesti keele, Eestis õpitavate võõrkeelte ning eesti keele kui riigikeelega seonduvad sihid, et kindlustada ka tulevikus eesti keele tugev positsioon ja toetada mitmekeelsust. 

Arengukava üks lähtealuseid on 2017. aastal läbiviidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega

Arengukava üks lähtealuseid on 2017. aastal läbiviidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit kutsub oma liikmeid ja kõiki huvilisi tutvuma loodava arengukavaga ja kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna – nii eesti keele võõrkeelte – sihtide üle järgmiseks kümneks aastaks.

Tagasisidet saab anda haridus-ja teadusministeeriumi kodulehel:  https://www.hm.ee/et/keelekava

Tutvu arengukavaga siit.

13.-14. detsembril käsitletakse Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (Graz, Austria) kollokviumil õpetajaharidust keelelise mitmekesisuse kontekstis.Huvilistel on võimalik kollokviumi veebiülekande vahendusel jälgida.

Seekordne kollokvium on juba teine – eelmisel aastal korraldatud sündmuse teemaks oli kvaliteetne keeleoskuse mõõtmine (videod on järelvaadatavad). Sel aastal peatutakse lähemalt teemadel:

  • Mitmekeelsete klasside toetamine ja keeletundlik õpetamine
  • Mitmekesisust toetavad õpetamisviisid
  • Mitmekeelsuse roll uutes õppekavades
  • Mitmekeelsus eri haridustasemete õppekavades
  • Mitmekeelsuse raamistikud õpetajahariduses
  • Euroopa Liidu vaade
  • Mitmekeelsus keskuse liikmesriikides (näited)

Kollokvium on suunatud õpetajatele, õpetajate koolitajatele, õppekavade arendajatele ning kõigile teistele, kes huvitatud mitmekeelsusest hariduses. Oma kogemusi jagavad teiste hulgas Austria, Soome, Šveitsi esindajad.

Veebiülekanne algab 13. detsembril kl 10.30. Lisainfot leiate samalt aadressilt (sh täpse kava).

Kollokviumi korraldab Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus koostöös Euroopa Komisjoniga.