Marika Peekmann, EVÕLi juhatuse liige, Tartu Ülikooli saksa keele nooremlektor
25. ja 26. novembril toimus Ida-Virumaal EVÕL-i 8. sügiskonverents „Kogemus rikastab“. Konverentsi läbivad teemad olid lõimimine ning üleminek eestikeelsele õppele, kuid ettekandeid ja töötubasid peeti ka teistel olulistel teemadel.
Esimesel päeval saadi kokku Jõhvi gümnaasiumis. Konverentsi avas EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson, kes andis ülevaate liidu eesmärkidest, toimunud tegevustest ning traditsioonidest. Nagu ka konverentsi pealkirjast näha, oli sel aastal erilise tähelepanu all kogemuste jagamine kolleegide vahel.
Jõhvi Gümnaasiumi tegevusest tegi ülevaate õppejuht Kristelle Kaarmaa. 2015. aastast tegutsenud gümnaasium annab hetkel haridust ligikaudu 430 õpilasele, kes saavad õppida lisakaks tavapärastele õppeainetele ka hulgaliselt valikkursuseid. Võõrkeeleõpetajate rõõmuks saavad õpilased aga kokku ka regulaarsetes keelekohvikutes, kus lihvitakse oma keeleoskust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Anne Endjärv tutvustas eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava. Ehkki üleminek saab olema järk-järguline, esitab see nii riigile kui ka keeleõpetajatele üle Eesti suuri väljakutseid. Ehk ei peitugi enam suurim murekoht rahastuses, vaid hoopis inimressursis?
Jõhvi gümnaasiumi töötajad näitasid oma külalislahkust ringkäikudel, mis toimusid (keelepõhistes) rühmades. Nii said eri piirkondade õpetajad luua ka isikliku kontakti Ida-Virumaa õpetajatega, kellega muul ajal tihti kokkupuudet olla ei pruugigi.
Konverentsi esimese päeva lõpetas Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski ettekanne keele väljendusrikkusest. Kuulajad said lasteraamatute tekstide näitel vastused küsimustele, kes on kõrvaline ja kes kahekõrvaline isik, ja mis on veidrat lauses „Pane müts pähe.“ Kui need küsimused kummitama jäid, tasuks kätte haarata mõni Ilmar Tomuski lasteraamat – õnnelikel loteriivõitjatel tarvitseb nüüd selleks üksnes raamaturiiulini kõndida.
26.novembri hommikuks olid aga konverentsikülastajad Jõhvist Kohtla-Järvele jõudnud ning alustasid hommikut TÜ Narva Kolledži õppedirektori Piret Kärtneri loenguga haridus- ja aiandusteemadel. Tuleb välja, et ka õpilaste teadmisi saab kasta ja väetada, õppeaeda planeerida ja tööriistakasti korras hoida. Lisaks on aiandus suurepärane hobi õpetajale vaimse tervise hoidmiseks.
Aiandusteemadelt liiguti Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande juurde. TÜ inglise keele ja kultuuri õpetaja Ülle Türk tutvustas uuendusi raamdokumendi sõsarväljaandes ning tõi näiteid mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse hindamisest selle põhjal. Raamdokument liigub oma kirjeldustes suurema empaatia poole ning oma koha on leidnud ka ilukirjanduslikud tekstid keeleõppes.
Omanäolisi palgeid tutvustasid kolm eri kooli: Rakvere Riigigümnaasium, Narva Gümnaasium ning Edumus School. Kui esimesed kaks kuuluvad riigikoolide võrgustikku, siis viimane neist tegeleb üksnes veebipõhise valikkursuste õpetamisega. Õppida on palju aga nende kõigi kogemusest.
Veebiettekandes tutvustas TLÜ prantsuse keele dotsent Merilyn Meristo võõrkeelte aineühendusi kaardistava uuringu tulemusi. Selgus, et aineühendused on elujõulised ning neid ühendavad sarnased eesmärgid ning tegevused. Põhilised erinevused paistavad silma liikmeskonna ning ainevõistluste puhul.
Ka sel aastal andis EVÕL välja tunnuskirju mitmes kategoorias. Esmakordselt tunnustati silmapaistvat võõrkeeleõppealast magistritööd (sel nominatsioonil oli lausa 2 laureaati) ning aasta õppijat.
EVÕLi tunnuskirjad 2022:
- Aastate panustaja – Lilia Bulai (EVKÕS)
- Aasta selts – Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Selts
- Aasta koolitaja – Kristi Lõbu (EIKÕS)
- Aastate õppija – Doris Kristina Raave (sooritas rahvusvahelised keeleeksamid inglise ja prantsuse keeles)
- Aasta tegu – Soome ettevõtluspäev
- Silmapaistev võõrkeeleõppealane magistritöö – Svetlana Melnikova ja Inna Kristal (mõlemad eesti keel teise keelena)
Õhtuni jätkus töö sektsioonides. Osaleda sai nii metoodilis-praktilistes kui ka teoreetilis-ülevaatlikemas töötubades.
Konverentsi tulipunktis olid sel korral üleminek eestikeelsele õppele ning lõimimine – teemad, mis jäävad võõrkeeleõpet Eestis saatma paljudeks järgnevateks aastateks. Liidu suurim tugevus on tema liikmeskond – võõrkeeleõpetajad Eestis. Sellised konverentsid tõestavad, et meil kõigil on üksteiselt palju õppida ja annavad õpetajatele võimaluse oma teadmisi ja oskuseid teistega jagada. Kogemus rikastab!
Loe ka EVÕLi sügiskonverentsist Saksa Keele Õpetajate Seltsi kodulehelt siit: https://www.edlv.ee/
04.12.2022
Ettekanded:
- Avaettekanne: Kuidas olla hoolas aednik? Kärtner.
- Plenaarettekane: Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne. Ülle Türk
- Võõrkeelte aineühendusi kaardistav uuring (veebiettekanne). Merilyn Meristo.
- Ägedaim valikainete veebikool. Ahti Noor
- Teaduspõhine vaade muukeelse õppija õppimise toetamisele – loodava Narva Gümnaasiumi näite. Teivi Gabriel