Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liikmed käisid õppekäigul Roomas

17.-21. juunini viibisid Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liikmed Eesti delegatsiooni koosseisus õppekäigul Roomas. Põnevate ja sisutihedate päevade jooksul külastati Rooma koole, kohtuti Itaalia haridusministeeriumi esindajatega ning osaleti API võrgustiku konverentsil Action-oriented Plurilingual and Intercultural Education: A needed shift in Language Education Sapienza Ülikoolis. 

EVÕLi juhatuse liikmed said võimaluse Eesti delegatsiooni koosseisus, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Tallinna ja Tartu ülikoolide esindajad, võimaluse sõita juunis õppereisile Rooma.  Eesti delegatsiooni juhtis  HTM-i  keelepoliitika  asekantsler Kairi Kaldoja. 

Esimesel päeval külastati koolide kompleksi  Scuola Media Statale „IC Virgilio“. Tegemist oli Rooma vanalinnas asuvate auväärsete õppehoonetega, kus haridust antud enam kui sada aastat. Võõrkeeltest õpetatakse selles koolis prantsuse, saksa ja ladina keelt. Muu keele- ja kultuuritaustaga õpilastele moodustatakse õpigrupid, kus koos itaalia keelt kõnelevate õpingukaaslastega õpitakse keelt loomulikul teel kõnelema – ehk keelt õpitakse kontekstis ja tegutsedes.

Itaalia haridusministeeriumis korraldati Eesti delegatsioonile alustuseks majatuur – ja oli, mida vaadata. Itaalia kolleegide sõnutsi on haridusministeerium üks Itaalia uhkemaid ministeeriumihooneid. Itaalia üldharidussüsteem on kolmeastmeline: 5-aastane kohustuslik algkool, millele lisandub kolm aastat põhikooli. Keskharidus kestab 5 aastat ja selle võib omandada lütseumis, tehnilises  instituudis või kutsekoolis õppides. Võõrkeeltest on esimeseks kohustuslikuks keeleks inglise keel. Teiseks keeleks on võimalik valida kas prantsuse, hispaania või saksa keel, milles tuleb saavutada A2 tase. Itaalia hariduse lipulaevaks on aga itaalia keele ja kultuuri õpetamine, ajaloost ja kultuuritaustast tulenevalt aga ka kreeka ja ladina keele õpe koolides. 

Itaalia õpetajad on riigiametnikud, konkurss õpetajakohtadele on tihe. Peale aastast katseaega ja edukat atestatsiooni on õpetajaamet riigiametnikuna aga eluaegne. Itaalia õpetaja võib õpetada vaid üht õppeainet, koormusega 18 tundi nädalas. Täiendkoolituse nõuet õpetajale ei ole. Kuid aastas võib enesetäienduseks kasutada viit tööpäeva. Itaalia õpetaja õpetab etteantud õpikute alusel, õpetaja ise õppematerjale ei loo ega otsi. 60 miljoni elanikuga Itaalias on haridussüsteemis tööl miljon haridustöötajat. 

Ministeeriumi külaskäigu lõpetuseks sõnas meid haridusministeeriumis võõrustanud kolleeg Gisella Langé kuldse mõtte: „Kõik inimesed naeratavad ühes ja samas keeles.“

Õppekäigu teine ja kolmas päev möödusid üleilmsel võõrkeeleõpetajate-õppejõudude konverentsil Sapienza ülikoolis. Ülikool on asutatud 1303. aastal paavst Bonifacius VIII poolt ja seega üks maailma vanimaid ülikoole. Sapienza aga tähendab tõlkes tarkust. Ülikoolil on 122 000 üliõpilast, mis teeb sellest maailma suurima ülikooli. Tänane hiiglaslik ülikoolilinnak Città universitaria on pärit 1935. aastast. 

Konverentsi Action-oriented Plurilingual and Intercultural Education: A needed shift in Language Education kokkukutsujaks ja korraldajaks oli API haridusvõrgustik, mis seisab hea mitmekeelse ja -kultuurilise hariduse eest maailmas. Võrgustiku tööd juhib keeleteadlane Brian North, kes töötas Euroopa Nõukogu  Foundation for European Language and Cultural Centres (Eurocentres) heaks ja on üks Euroopa keeleõppe raamdokumendi autoreid. 

Konverentsi peakõnelejad olid prof Enrica Piccardo Toronto ülikoolist ning prof Monica Barni Sapienza ülikoolist Roomas. Lisaks toimus arvukalt töötube, projektide esitlusi ning lühemaid loenguid. Täisprogramm on tutvumiseks konverentsi kodulehel. Konverentsil kõneldu ja arutatu võib lühidalt kokku võtta kui mõtterännaku kaasaegse keeleõppe vajaduse, olemuse ja väljakutsete teemadel. Näiteks mida tähendavad multilingualism (e.k. mitmekeelsus) ja plurilingualism (e.k. paljukeelsus) reaalses elus? Kuidas keeleõpetajana teadvustada,  väärtustada  ja kasutada kõike seda, mida eeltoodud mõisted endas kätkevad? Kuidas orienteeruda keeleõppes üha rohkem päriselule ja konkreetsetele vajadustele, selle asemel et lasta õpilastel harjumuspäraselt sõnu õppida ja esseesid kirjutada?

Küsimusi tekkis esinejaid kuulates ja kolleegidega vesteldes hulgaliselt, kõik vastust ei saanudki. Ja ehk nii ongi hea. Loodetavasti saab tekkinud mõtteid ning uusi vaatenurki ära kasutada näiteks juba EVÕLi sügisesel juubelikonverentsil Tartus. 

Aga Roomas oli ka palju muud põnevat uudistada ja avastada. Kes jõudis käia linnaekskursioonidel, kes kunstinäitustel, kes muuseumides ja kirikutes. Igavene Linn tuksub aastatuhandete rütmis. Oli kordumatu elamus sellest rütmist korraks osa saada.

Pille Toompere

Viimsi Kooli saksa ja soome keele õpetaja

EVÕLi juhatuse liige