Marika Peekmann, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna
peaekspert (võõrkeeled, rahvusvaheline haridus)
2023. aasta juulis toimus Grazis Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse suveakadeemia. Teist korda tulid üheks nädalaks kokku võõrkeelte (õpetaja)hariduse eksperdid üle Euroopa. Omavahel jagati parimaid praktikaid ning arutleti selle üle, kuidas Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse toel loodud uusi teadmisi ja materjale veelgi enam võõrkeele(õpetaja)haridusse integreerida. Merilin Aruvee põhjalikku ülevaadet 2022. aasta suveakadeemiast saab lugeda siit.
Selleaastasel suveakadeemial osales võõrkeeledidaktikuid, -metoodikuid ja -eksperte 27 eri riigist. Suveakadeemia keskmes olid Nüüdiskeelte Keskuse fookusteemad mitmekeelsus ja -kultuurilisus, lisaks räägiti muuhulgas ka väärtustest, kompetentsidest ja identiteetidest võõrkeeleõpetaja-koolituses, keeleteadlikust aineõpetusest ning tegevusuuringu olulisusest võõrkeeleõpetaja töös.
Üheskoos kaardistati erinevate riikide võõrkeeleõppe aktuaalseid probleeme ja suundumusi. Oluliste teemadena joonistusid välja aina suurenev heterogeensus klassiruumis, õppekavade ning poliitika mõju võõrkeeleõppele, võõrkeeleõpetajate motivatsiooni ning ajapuuduse küsimused, laveerimine teooria ja praktika vahel, teadusega sammu pidamine ning pidev konkurents teiste õppeainetega (nt loodus- ja täppisainetega).
Erinevates töötubades tutvuti Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse arvukate veebiressurssidega, võõrkeeleõpetaja kompetentsimudeliga, hindamisega lähtuvalt Euroopa Keeleõppe Raamdokumendist ja selle sõsarväljaandest ning erinevate raamistikega (CERF/CERF-CV, FREPA, TDC, EPOSTL). Äärmiselt ajakohane ning menukas oli ka töötuba tehisaru kasutamisvõimalustest võõrkeeleõppes ja õpetamises.
Lähemalt tutvustati 2022. aastal ilmunud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Soovitust CM/Rec(2022)1, mis käsitleb demokraatlikku kultuuri toetavat mitmekeelse ja kultuuridevahelise hariduse tähtsust. Ehkki Euroopa eri riikide keelemaastikud ning kõneldavate keelte staatused ei ole omavahel tihtipeale võrreldavad, oleks siiski tarvis ka ajal, kui ollakse Eestis minemas üle eestikeelsele haridusele, mõtestada eri tasanditel, milline roll on keeltel inimese kultuuri ja identiteedi kujunemisel ning kuidas igakülgselt toetada laste ning noorte keelelist arengut koolis.
Pea kõiki riike paistis puudutavat mure, kuidas motiveerida õpilasi omandama teisi võõrkeeli peale inglise keele. Probleemi keset nähti nii riiklikes õppekavades, õpilaste keelekeskkonnas kui ka lapsevanemate teadlikkuses. Eesti haridus- ja teadusministeeriumi otsus pakkuda õpilastele alates 2023. aasta septembrist valikut vähemalt kahe B-võõrkeele vahel on küll mõneks ajaks ka teised keeled peale inglise keele fookusesse toonud, kuid kindlasti on tarvis veel laiemat ühiskondlikku teavitustööd ning arutelu selle üle, miks on Euroopas, sh Eestis võetud siht, et kodanikud valdavad lisaks oma emakeelele veel vähemalt kaht võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel.
Taaskord olid suveakadeemia tulemiks erinevad projekti-ideed, millest ehk nii mõnigi kulmineerus Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse projektivoorus taotluse esitamisega. Milline on aga suveakadeemia tõeline mõju nii osalejatele kui ka võõrkeeleõpetajakoolitusele ja ühiskonnale laiemalt, selgub ajapikku.