Prospects and Perspectives for Language Teachers as Members of Language Teachers’ Association
- Eglė Šleinotienė, Leedu Võõrkeeleõpetajate Assotsiatsiooni president
|
Eglė Šleinotienė on õpetaja, koolitaja, riiklike ja rahvusvaheliste projektide ekspert. Ta juhtis 15 aastat Vilniuse Avaliku Teenistuse keelekeskust. Eglė on rahvusvahelise kogemusega Euroopa Liidu projektide koordinaator (www.euro-languages.net), mitmete ELi dokumentide ja õpikute kaasautor (1998- “Language of Official Documents", 2001 "Business English for Schools"; 2004- Limelight 11 (õpilase ja õpetaja raamat, töövihik , kassett), 2005- Limelight 12 (õpilase ja õpetaja, töövihik, kassett). Ta on samuti kolme veebipõhise keeleõppe-programmi kaasautor. Praegu on Egle Šleinotienė Leedu Võõrkeele-õpetajate Assotsiatsiooni (www.lkpa.uki.vu.lt) president. Leedu Võõrkeeleõpetajate Assotsiatsioon on REAL (www.real-association.eu) ja ELTACS (www.eltacs.eu) projektide partner. Egle viib konverentsil läbi ka töötoa “The Challenge of Being a Member of a Language Teachers’ Association“ ( “Väljakutse – olla keeleõpetajate liidu liige”) |
Võõrkeelte õppest Eesti üldhariduskoolides (I)
- Tõnu Tender, HTMi keeleosakonna nõunik
Võõrkeelte õpe Eesti üldhariduskoolides – pilguheit tänapäeva ja tulevikku (II)
- Kersti Sõstar, Eksamikeskuse keeleosakonna juhataja
Ettekandes antakse ülevaade Eesti üldhariduskoolides õpetatavate võõrkeelte õppijate arvudest ning nende muutumisest aastatel 2005–2010. Toetudes Eesti võõrkeelte strateegiale 2009–2015, käsitletakse põgusalt keelevaldkonna olulisemaid arendustegevusi Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtete ja selles sisalduvate keeleoskustasemete rakendamisel Eestis. Suur osa ülesannetest on seotud riikliku õppekava eelseisva rakendamisega, mille õnnestumine on võimalik erinevate institutsioonide ja haridusasutuste keelespetsialistide tihedas koostöös. Tänuväärt andmeid keeleõppe edasiseks suunamiseks annavad Euroopa Komisjoni algatusel 2011. a. toimuva rahvusvahelise keeleoskusuuringu ESLC(The European Survey on Language Competences) tulemused, uuringus osalevad ka Eesti valimikoolide 9. klasside inglise ja saksa keele õppijad.
RÕK 2010. Õpitulemused võõrkeelte valdkonnas
- Piret Kanne, Eksamikeskuse RÕK võõrkeelte valdkonna juht
Ettekanne käsitleb järgnevaid märksõnasid: RÕK 2010 võõrkeelte valdkond– valdkonnapädevus, õpieesmärgid ja õpitulemused. Õpitulemuste esitamine. Täpsustatud õpitulemused. Raamdokument, õpitulemuste uuring – kevad 2009.
Lõimitud aine- ja keeleõpe uute riiklike õppekavade valguses
- Irene Käosaar, Haridus- ja teadusministeeriumi Üldharidusosakonna juhataja
Lõimitud aine-ja keeleõpe (sh keelekümblus) on olnud aastaid Eestis ja mujal maailmas üks edukaid haridusmeetodeid. LAK-õppe eesmärgid on läbi aine ja keele lõimise arendada õpioskusi ja tagada õpilasele igakülgne valmisolek edasise haridus-, töö- ja isikliku elu jätkamisel pärast kooli lõpetamist. LAK-õpe on avaldanud mõju ka uute riiklike õppekavade koostamisele ja seeläbi on LAK-õpe muutunud Eesti haridussüsteemi lahutamatuks osaks. Uute riiklike õppekavade üldosas esile toodud üldpädevused, eesmärgid ja suunised on LAK-õppe metoodikagi jaoks alustaladeks.
Kuhu lähed, Euroopa keelemapp?
- Ülle Türk, KVÜÕA KV keelekeskus, keeletestijate sektsiooni juhataja
- Tartu Ülikool, inglise filoloogia lektor
Euroopa keelemapp on juba 10-aastane ja peagi möödub 3 aastat esimese Eesti keelemapi mudeli – 12-16-aastastele õpilastele mõeldud keelemapi – valideerimisest. Ettekanne heidab põgusa pilgu Euroopa keelemapi arenguloole ja tuleviku väljavaadetele ning keskendub siis Euroopa keelemapile Eesti kontekstis, püüdes vastata järgmistele küsimustele. Mida on meil õppida teiste riikide Euroopa keelemapi kasutamise kogemustest? Mida on Eestis seni keelemapi kasutuselevõtuks tehtud? Mida oleks vaja teha, et Euroopa keelemapp Eestis laiemalt tuntuks saaks ja enam kasutamist leiaks? Kuidas seostub Euroopa keelemapp uue põhikooli riikliku õppekavaga?