Sadakond üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste pedagoogi kogunes kaheks päevaks Harjumaale Nelijärve puhkekeskusesse, et pidada teist koostööpäeva „Lõiming õppeainetes“. Teadupärast on lõimingu eesmärgiks pakkuda õpilastele motiveeritud õppimist, seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt ning soodustada sellega aktiivsust. Peab kohe märkima, et tegu oli täies mahus töökogemuslike päevadega teadmiste vahetamiseks ning õpetajate tegevusele innustamiseks.
Pärast tervituskohvi ja lõimingupäevade sissejuhatamist asuti kuulama Merle Tammelat, kes Sisekaitseakadeemia keelekeskuse tegevuse näitel kõneles sellest, kuidas koos tegutsemine ja suhtlemine mõjub soodsalt mõtete liikumisele, kuivõrd oluline on seejuures usaldus ning ebaõnnestumiste analüüs. Koos tegutsemine lähendab inimesi, sarnastab mõtteviisi ning loob soodsa pinnase edasisele koostööle.
Anne Küüsmaa ettekanne kandis pealkirja "Loomisrõõm on kõige suurem rõõm, matemaatika lõiming teiste õppeainetega“. Vastukaaluks meie õpilaste vähesele õpirõõmule pakkus esineja õpilaste endi poolt mitmesuguseid loomise võimalusi, näiteks erinevate programmide kasutamist matemaatikaülesannete koostamisel, kusjuures ülesanded on seotud erinevate õppeainetega. Küüsmaa illustreeris oma õpetamiskogemusel põhinevat ettekannet mitmete värvikate näidetega.
Silja Pihelgas tutvustas Rocca al Mare kooli loodusklassi kogemust, kuna neli päeva aastas õpib seal kogu koolipere elu maal ja metsas. Tema sõnul peaks lõimumine koolis kätkema endas enam lõimumist eluga, mitte üksnes riikliku õppekavaga ehk siis ideaalis püüdlema selle poole, et muuta elu Eestimaal paremaks. Kogetud ja seostatud terviklik maailmapilt annab õpilastele suurema sisemise vabaduse ja vastutusvõime edaspidiste valikute tegemisel.
Haljala gümnaasiumi õpetaja Õnnela Lembke esinemine teemal „Projekt "Sillad" – lõimingu võimalusi erinevate kooliastmete ja õppeainete vahel“ tutvustas mitmeid aineid kaasavaid loodusteemalisi lõiminguprojekte, mis hõlmavad kõiki kooliastmeid ning kus vanemad õpilased juhendavad nooremaid.
„Nii teoreetiline kui praktiline ülevaade kooliolümpiamängudest kui õppeainetevahelise lõimingu heast näitest ning toetava, aktiviseeriva ja koostöise õpikeskkonna kujunemisest“ oli Eesti Olümpiaakadeemia poolne köitev tutvustus olümpismist, haridusprojektidest koolidele ja kooliolümpiamängudest. Sellele lisandus häid näiteid erinevatest koolidest. Esimene päev Nelijärvel lõppeski rohkesti elevust toonud pedagoogide olümpiamängudega.
Järgmine päev algas Eesti Majandusõpetajate Seltsi liikmete Elbe Metsatalu, Margit Lutsu ja Ene Saare ühisettekandega „Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse teemade lõimisest põhikooli õppekavas“. Ilmnes, et kuigi riiklikus õppekavas puudub majandusõpetus kui aine, katab RÕK, täpsemalt ainevaldkondade üldosad küllaltki hästi ettevõtliku inimese ideaali. Lektorid selgitasid kuulajaile, mis on ettevõtlik õpetamine ja õppimine ning suunasid auditooriumi mõtlema, kui tihti on meie õpetus ettevõtlikkust arendav. Kooliastmeti saab ettevõtlikkuse ja ettevõtluse teemadega tegelda erinevas mahus, kuna see sõltub eeskätt käsitlemiseks sobilike ainete nädalatundide arvust. Õpetajatele jagati teavet, kust leida internetist oma aine jaoks kohast materjali tundides kasutamiseks. Lõpuks mängiti põnevat ettevõtlikkusmängu.
Järgnesid töötoad „Lõiming läbi loova kirjutamise“, „Kool keset elu“, „Ainetevahelise lõimingu võimalusi“, „Lõiming põhikooli õppekavas“, „Teeme KOOS“. Iga töötuba tegi arutatust ka kokkuvõtte, millega päeva lõpus kõigile esineti.
Pärastlõunal viisid Aegviidu looduskeskuse töötajad läbi loodusõppe programmi rühmades „Mets kui apteek“, millele järgnes majasisene nuputamisviktoriin metsaelustiku kohta. Lõpuüllatusena pakkusid korraldajad värsket slaidiesitlust fotodega kahel päeval toimunu kohta.
EVÕLi esindajatena viibisid Nelijärvel Merle Taggu, Leili Sägi, Veronika Tohver ja Leena Möls, kes ka liitu tutvustava postri tegid, huvilistele EVÕList rääkisid ning jaotusmaterjale pakkusid.
Nelijärve koostööpäevad täitsid oma eesmärgi täielikult – kokkutulnud pedagoogid olid aktiivsed ja koostööaltid ning teadmisi-kogemusi õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis saadi rohkesti.
Leili Sägi,
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige