Natalja Zagura, inglise keele ja didaktika nooremlektor, Tartu Ülikool
Juuli esimesel nädalal toimus Austrias, Grazis järjekordne Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) korraldatud suveakadeemia, mille teemaks oli „Uuenduste edendamine Euroopa keelevaldkonna õpetajakoolituses“ (ingl. k. Inspiring Innovation in European Language Teacher Education). Suveakadeemiast võtsid sellel korral osa 30 eksperti 28 Euroopa riigist, kellele jagasid infot ja juhendasid arutelusid kaheksa koolitajat seitsmest riigist (vt Foto 1). Osalejad olid valdavalt võõrkeeledidaktikud ja -metoodikud, kellel on ühtlasi olemas ka võõrkeele õpetamise kogemus ning nad said jagada kolleegidega oma kogemusi, muresid ning hästi toimivaid praktikaid. Tänu suveakadeemiale sai õppida midagi uut koolituse läbiviijatelt ja kolleegidelt ning lisaks luua kontakte ja teha kokkuleppeid edasiseks koostööks. Lohutav oli tõdeda, et teistes Euroopa riikides seisavad võõrkeeleõpetajad silmitsi meiega sarnaste väljakutsetega (vt Foto 2) ning samas oli rõõmustav, et laias laastus rõhutasid koolitajad samu teemasid, mida toome välja ka oma õpetajakoolituses. Allpool jagan mõtteid, mis tundusid mulle didaktikuna eriti kasulikud ning mis võiksid pakkuda huvi Eesti võõrkeeleõpetajatele.
Mitmekeelsus ja mitmekultuurilisus
Ka sellel aastal olid mitmekeelsuse (ingl. k. plurilingualism) ja mitmekultuurilisuse (ingl. k. pluriculturalism) mõisted suveakadeemia aruteludes kesksel kohal. Merilin Aruvee on juba põhjalikult kirjutanud mitmekeelsuse mõistest oma ülevaates ECML esimesest suveakadeemist. Euroopa Nüüdiskeelte Keskus üritab jätkuvalt viia õpetajateni arusaama, et iga keelekasutaja puhul tekib ainulaadne kombinatsioon nendest keeltest, mida ta oskab ja kasutab; need keeled ei eksisteeri keelekasutaja peas eraldi, vaid mõjutavad ja täiendavad üksteist ning selles ei tasu näha midagi halba. Sellepärast võiks õpetaja soodustada seoste loomist erinevate keelte vahel, mida õpilased oskavad – see süvendab õpilaste teadmisi ja parandab nende arusaama erinevate (võõr)keelte loogikast.
Võõrkeeleõpetajatena oleme küll harjunud mõttega, et võõrkeeletunnis peame kasutama sihtkeelt võimalikult palju ning ootame seda ka õpilastelt. Tänapäeval aga usutakse, et keeleõppijaid rikastab mitme keele eesmärgistatud kasutus. See ei tähenda, et peaksime nüüd võõrkeeletunnis andma tööjuhiseid õpilaste esimeses keeles ning tõlkima tekste mitmesse keelde, vaid pigem tasub teised keeled sisse tuua arutledes uute mõistete või terminite üle, või hoopis tutvustades mõnda keelestruktuuri – kuidas see kõlab või toimib mõnes teises võõrkeeles või õppijate emakeeles. Sellised lühiarutelud on eriti huvitavad siis, kui klassis on erineva esimese keelega õpilasi. Ei tasu karta, et võõrkeeleõpetaja ei pruugi osata mõne õpilase esimest keelt – tasub usaldada õpilasi ja anda nendele võimaluse olla oma esimese keele ekspert; selline eduelamus julgustab muu esimese keelega õpilasi tundma end klassis kindlamalt ja julgemalt sõna võtma.
Samasugune, paljususe (ingl. k. plurality) ideest lähtuv lähenemine on teretulnud ka kultuuriteemaliste arutelude puhul: paljud välismaal toodetud võõrkeeleõpikud tutvustades mõnda õpitava maa kultuuriaspekti suunavad õpilasi rääkima nende riigi kommetest või kultuurist. Võõrkeeleõpetajatena vestleme õpilastega sellest, mille poolest on Eesti tavad ja kombed sarnased või erinevad ning juhul kui klassis on teiste kultuuride esindajaid, kaasame arutellu ka neid. Euroopa Nüüdiskeelte Keskuselt saime kinnituse, et see ongi tänapäeval kõige mõistlikum lähenemine – erinevate kultuuride kõrvutamine keeletunnis ja erinevuste väärtustamine rikastab meie õpilasi ning ka meid õpetajatena.
Abimaterjale Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kodulehel
Oleme ilmselt kõik korra uudistanud Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kodulehte ja tõdenud, et seal on palju materjale. Tihti kipub huvi piirduma paari klõpsuga, sest kõike ongi liiga palju ja olgem ausad, kohati on nendes materjalides raske orienteeruda – silme ees läheb kirjuks. Suveakadeemias juhiti meie tähelepanu erinevatele aktuaalsetele teemadele, mida tutvustab koduleht ja materjalidele, mis võiksid olla kasulikud keeleõpetajatele ja võõrkeeleõpetajate koolitajatele.
Juhul, kui üleval kirjeldatud pluralistlik lähenemine tundub huvitav, kuid oskusi selle elluviimiseks hetkel veel napib, võib tutvuda õpetajatele toeks loodud FREPA (A Framework of Reference for Pluralistic Approaches) raamistikuga: selle veebilehe ning väljaande ingliskeelse versiooniga. Lisaks on loodud ka TePA materjalid, mis aitavad arendada õpetajatel vajalikke pädevusi.
Viimasel ajal on palju räägitud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaandest, mille eestikeelne versioon on saadaval siin. Kuigi sõsarväljaanne on raamdokumendist tunduvalt lugejasõbralikum, leiavad paljud õpetajad, et seda on keeruline kasutada. ECMLi loodud veebileht VITbox aitab sõsarväljaannet tõhusamalt rakendada, tutvustades selle tähtsamaid mõisteid ning pakkudes harjutusi. Kuna vahendamise mõiste tundub võõrkeeleõpetajatele keeletoimingute seast kõige keerulisem olevat, soovitan tutvuda vahendamist tutvustava veebilehega. Eriti kasulik aga tundus veebileht rohkete õppematerjalidega, mida saab kasutada keeletunnis vahendamisoskuste arendamiseks. Sealt saab tõeliselt häid materjale erinevates keeltes, mis õpetajatele ja õpilastele kindlasti meeldivad.
Seoses raamdokumendi sõsarväljaandega rõhutati ka tegevusele suunatud lähenemise rolli keeleõppijate motivatsiooni tõstmisel. Eks nõustume kõik, et juhul kui peame täitma võõrkeeletunnis ülesannet, mis on üsna sarnane sellele, mida võime tulevikus ka päriselus teha, siis on meie huvi ja soov pingutada tunduvalt suuremad. Reaalselt pole juba õpikus olemasolevate tegevuste muutmine tegevusele suunatud ülesanneteks üldse keeruline, häid ideid saab raamdokumendile pühendatud lehelt.
Rõõm oli tõdeda, et Eesti on õigel teel ka LAK-õppe rakendamise osas. Ka suveakadeemias rõhutati, et LAK-õpe rikastab keeleõppijaid ja aitab kasutada nende aega ja energiat võimalikult tõhusalt. Silvia Minardi, koolitaja Itaaliast, sõnas lausa, et LAK-õpe teeb õppimise nähtavaks, kuna lisaks võõrkeelele õpitakse ka konkreetne sisu ning omandatakse oskus sellest sisust rääkida. LAK-õppe kohta leiab infot ja abimaterjale samuti ECML kodulehelt, mis rõhutab ka teiste keelte, mitte ainult inglise keele, õppimise olulisust.
Eestis tutvustame õpetajakoolituses aktiivselt tegevusuuringu põhimõtteid ning üha enam soovivad meie lõpetajad magistritöö raames läbi viia tegevusuuringut, et lahendada mõnda reaalset õpetamisalast probleemi. Suveakadeemia eksperdid Lukas Bleichenbacher (Šveits), Terry Lamb (Suurbritannia) ja Larisa Kasumagić-Kafedžić (Bosnia ja Herzegoviina) tutvustasid mitmeid tegevusuuringuid, mida on läbi viidud erinevate projektide raames ning näitasid ka tegevusuuringu põhimõtteid tutvustavat kodulehte. Rõhutati, et tegevusuuringul on õpetajakoolituses oluline roll ning ka tegevõpetajad võiksid seda meetodit kasutada, et lahendada õpetamises tekkivaid probleeme ja suunata oma tööd teadlikumalt.
Euroopa keeltepäeva tähistamine 26. septembril 2025
Euroopa Nõukogu algatusel tähistatakse alates 2001. aastast iga aasta 26. septembril Euroopa keeltepäeva, mille eesmärgiks on õhutada igas vanuses inimesi õppima võõrkeeli. Käesoleva aasta keeltepäev on juba 25. ning selle motoks on „Keeled avavad südamed ja meeled!“ (ingl. k. Languages open hearts and minds!). Juubeli puhul pakutakse keeltepäeva kodulehel rohkelt tegevusi ja õppematerjale, mis avardavad keeleõppijate silmaringi, arendavad loovust ja ühtlasi pakuvad ka meelelahutust. Oma tutvustuses mainis Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse juhataja Sarah Breslin, et muuhulgas tuleb kodulehele üles ka .pdf formaadis poster 25 ebatavalise kohanimega, mille seas on lisaks Norra külale Å ja Rootsi asulale Ö ka Eesti küla Aa!
Digitaalne lugude jutustamine
Külastasime ka Grazi Ülikooli, kus doktorant Eva Bauer tutvustas meile digitaalset lugude jutustamise võtet (ingl. k. digital storytelling), mida uurib ja kasutab nende narratiivse didaktika uurimisrühm. See õpetamisvõte ei ole otseselt uus ning selle kohta leiab palju materjale internetist ning tutvustavaid videomaterjale YouTube’st (meile soovitati Digital Story Center Berkley ja My Story Project); leidub ka eestikeelseid materjale, kasutades otsingusõnadena „lugude jutustamine“ või „digitaalne loo jutustamine“. Digitaalne lugu on reeglina 2-5 minutit pikk esitlus, see koosneb umbes kolmest-viiest fotost ning keskendub ühele isiklikule kogemusele või loole. Kõige lihtsam viis lühikese video loomiseks on PowerPointi programmis esitluse loomine ning sellele taustaks jutustuse salvestamine, aga sobivad ka näiteks Canva, Adobe Spark Video, CapCut ja Com-Phone Story Maker. Sellise lühikese isikliku loo loomine aitab (võõrkeeleõppijal) sõnastada oma kogemuse, salvestada selle turvalises keskkonnas, pühendades sellele täpselt nii palju aega, kui ta vajab ja soovib ning lõpuks jagada oma emotsiooni teistega. Eva Baueri sõnul arendab digitaalsete lugude loomine refleksiooni- ja empaatiavõimet ning võib lähendada inimesi mitmekeelses ja mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Kooli kontekstis võib digitaalseid lugusid luua ka näiteks keskkonnakaitse teemadel (nt kuidas ohustavad loomi mahakukkunud tühjad õhupallid) või kodulugemise ühe osana, mõne kodus loetud raamatu põhjal (vt nt tööjuhised siin). Arutasime kolleegidega, et digitaalne lugu võib moodustada ka osa õpimapist, mida õpetajakoolituse magistrant esitab koolipraktika järel.
Lõpetuseks
Töö Grazis oli väga intensiivne ja kohati väsitav, kuid samas valitses suveakadeemis sõbralik koostöine õhkkond ja nädal möödus märkamatult. Suveakadeemia tulemusena moodustasime meeskonnad, et töötada koos ühiste projektide arendamisel. Mul on heameel, et koos kolleegidega Prantsusmaalt, Soomest, Sloveeniast ja Kreekast asume uurima võõrkeeleõpetajate esmaseid muljeid tehisaru kasutamisest võõrkeeletunnis. Lisaks löön kaasa ka metoodikaalases projektis, kus koos kolleegidega Rootsist, Taanist ja Serbiast loome õppematerjali, mis aitaks läbi praktiliste tegevuste tutvustada tulevastele võõrkeeleõpetajatele raamdokumendi sõsarväljaande põhimõisteid ja nende rakendamisvõimalusi. Suveakadeemia kogemus oli positiivne ja inspireeriv ning juhul, kui teil peaks tulevikus tekkima võimalus võtta osa mõnest Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse korraldatud koolitusest, julgustan sellest võimalusest kinni haarata.
…………………..
Foto 1. Suveakadeemia 2025 osavõtjad koos korraldusmeeskonnaga
Foto 2. Euroopa võõrkeeleõpetajate peamised väljakutsed
Foto 3. Ilus Austria loodus.
Foto1
Foto 2
