Ingrid Prees, Eesti keele kui teise keele õpetajate liidu juhatuse esimees, suvekooli koordinaator
Liidul on asutamise algusest saadik toimunud mitmeid traditsioonilisi üritusi ja ühiseid ettevõtmisi, mille eesmärk on õpetajate professionaalse arengu süsteemne ja järjepidev toetamine.
Suvekool, mille traditsioon sai alguse 2001. aastal, oli õpetajate seas kõige oodatum sündmus, sest peagi oli algamas suvepuhkus ning ees terendasid võrratud koostööpäevad toredate kolleegide ja teadmisi tulvil töötubadega. Õpetaja tööriistakasti täiendati nii Vihulas, Kihnu saarel, Hiiumaal, Pärnus, Värskas kui ka Võrumaal.
28.-30.juunini toimus pärast pikka pausi traditsiooniline suvekool paljude jaoks veel avastamata Kihnu saarel. Suvekooli eesmärk oli tutvuda UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu pärimuskultuuriga, kuid kõige olulisem oli saada üle pika aja taas kokku, et soojendada üles vanu sõprussidemeid, leida uusi kolleegidest sõpru ja õestuda. Me õestusimegi, sest seekord olid osalejate seas ainult naised.
Mandrilt saarele
Kõik, kes on korraldanud suvekooli, teavad, et põhjalik ettevalmistus on edu alus. Alati on sees ärevus, kas transpordid jõuavad sihtkohta, kas osalejad on saanud infost ühte moodi aru, kuidas osalejad omavahel klapivad, kas nad jäävad programmiga rahule jne. Pähe tulevad igasugused küsimused. Teekond mandrilt saarele kulges läbi erinevate linnade: Narvast läbi Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Aseri, Tallinna ja Pärnu. Kui kõik osalejad olid kenasti bussis, võis alata esimene väike ajujaht – bussiviktoriin, mille oli ette valmistanud liidu liige Valentina Limonova. Enne viktoriini lahendamist sai anda range soovitus doktor Google`it mitte külastada. Viktoriinis oli 10 valikvastustega küsimust, mis olid seotud suvekooliga, kuid mille vastuseid ei olnud võimalik otseselt googeldada. Õpetajad täitsid viktoriini väga innukalt. Pärast arutleti pidevalt omavahel erinevate vastuste üle, sest uudishimu oli ikka meeletu suur. Hoidsime pinget ja vastuseid kohe ei avaldanud. Enne praamile minekut käisime keha kinnitamas Pärnumaal Jõuluvana Korstna Talus. Kihnu saarest lahutas meid veel tunniajane praamisõit ja kohal me olimegi.
Kihnu ehk suaru sadamas oli meil vastas naerusuine Kihnu Mare, kes juhatas meid majutuskohta ning meie koduks sai Ranniku talu. Õhtul toimusid põnevad töötoad kolleegilt kolleegile. Töötoad juhatas sisse Valentina Limonova, kes viis läbi erinevaid tutvumismänge. „Saame tuttavaks!ˮ mängud on alati kuulunud kohustusliku osana esimesesse õppetundi, kus kõiki veel ei teata, kuid läbi mängulise tegevuse õpitakse nii üksteist tundma kui ka võetakse maha ärevusest tekkinud pinged. Ljubov Bogdanova jagas põnevaid töölehti ja tutvustas, kuidas tema on õpetanud HEV-klassis prügi sorteerimise teemat. Olga Orlenko oli ette valmistanud B2-taseme lugemis- ja keelestruktuuritestid teemal „Edukas inimeneˮ, mida ta lahkelt kõigile jagas. Regina Kaplina ja Anna Metsis tutvustasid mängulaulude kasutamist keeleõppes ning näitasid, kuidas laulud võimaldavad toetada keeleõpet. Keeletund ei pea olema pelgalt igav sõnade tuupimise ja igava grammatika õppimise tund ning selles tunnis ei pea olema ka luuletaja, kuid oma luuletaja ande võib igaüks avastada just nimelt keelt õppides. Oksana Meipalu pani kolleege kirjutama klassikalist teemantluuletust pealkirjaga „Suvekoolˮ. Kui soovite saada osalejate spontaanset arvamust suvekooli kohta, siis soovitan väga lasta neil kirjutada teemantluuletus. Kõikide luuletused said ka ette loetud ja need olid väga südantsoojendavad. Lisaks jutustas Oksana meile põneva loo CINQUAIN ehk teemantluuletuse tähenduse kohta. Värsked liidu liikmed Janika Lindpere ja Jelena Sutenkova jagasid mõtteid oma õppeasutuses läbi viidava toreda algatuse kohta – laulu- ja tantsupidu I kooliastmes. Saime teada, et lapsed valivad ja valmistavad ette ühe laulu või tantsu, mida usinasti harjutatakse ja seejärel toimub üritus, kus ülekoolilised rühmad võtavad omavahel mõõtu ning lisaks nuputavad erinevaid ülesandeid Eestimaa kohta. Inguna Joandi, Natalja Zahharova ja Aljona Kordontšuk ei lubanud osalejail kordagi maha istuda ja jalgu puhata, vaid panid kõiki üksteisega suhtlema läbi erinevate aktiivõppe meetodite.
Nii tore oli jälgida, kuidas vaatamata pikale sõidule ja lõõskavale suvepäevale olid kõik nii särasilmsed ja teotahtelised ning võtsid kõikidest õppemängudest innukalt osa. Kel jaksu veel üle jäi, sai ennast jahutada jalgrattal, et saart uudistada, või ujuda jahedas merevees.
Kihnu päev
Kihnu see on toit, kultuur, inimesed, vaatamisväärsused – sellest kõigest olime tulnud osa saama. Teisel päeval viis Uiõ-Matu Mare meid kurssi saare eluga. Kool ja kirik on kihnlaste tähtsaimad hooned. Külastasime vanas koolimajas asuvat muuseumi, mis meile kui turistidele andis hea ülevaate saare eluolust, kuid kihnlaste jaoks on see oluline kogukonna kokkusaamiskoht. Kihnu Mare kaasahaaravad pajatused jätkusid nii kirikus, tuletornis kui ka teel Ranniku tallu.
Pärast põhjalikku saare tuuri jätkusid meie töötoad. Tõdesime, et „Eesti mänguˮ on väga põnev mängida õuesõppena. Ly Leedu ja Annika Bauer moodustasid osalejatest meeskonnad ja mäng võiski alata. Kõigepealt pidime ära arvama kihnukeelsete sõnade tähenduse, nt mis on väljaküek, laupasõ tegemine ja pastlatelegramm. Iga õige vastus andis punkti. Lisaks tuli meeskondades panna kirja kõik Eesti saared; Kihnu külad, kõrgeim koht, tunnuslause; kirjutada akrostihhon (ridade algustähed moodustasid sõna – Kihnu) ja rea lõpus riimuvate sõnadega luuletus saare kohta; täita lünktekst Kihnu toitudest jm põnevat. Ülesannete lahendamine arendas silmaringi ning tugevdas nii meeskondade kui ka kogu liidu ühtsuse tunnet.
Kolleegilt kolleegile töötubadele pani punkti mitmete eesti keele kui teise keele õpikute autor Mall Pesti, kes viis läbi erinevaid suhtlemist aktiviseerivaid keelemänge.
Õhtu saabudes oli võimalik Kihnu laste juhendavas töötoas selgeks õppida mõned Kihnu tantsud ning kohtuda Kihnu Virvega, kelle muhedaid pajatusi kuulati suure huviga.
Koduteel
Suvekooli kolmandal päeval oli kahju lahkuda armsaks saanud saarelt, kuid meid oli ootamas veel Pärnu. Koidula muuseumis võttis meid vastu Elmar Trink, kes tegi väga põhjaliku ekskursiooni muuseumis ning pani proovile meie teadmised arvelauaga rehkendamise osas. Põnevusega uudistasime muuseumi eksponaate, vaatasime filmi Emajõe Ööbiku elust ning muuseumi vabaõhulaval laulsime „Meil aiaäärne tänavasˮ.
Kodutee kujunes väga meeleolukaks ja koostöiseks. Praamil said alguse iseeneslikud töötoad: kolleegidega jagati häid metoodilisi võtteid. Bussis oli vaba mikrofon, mida kasutati usinasti oma kogemuste jagamiseks. Inimesed suhtlesid terve kodutee, lõid uusi kontakte ja leidsid mõttekaaslaseid.
Täname haridus- ja teadusministeeriumi toetuse eest, sest liidu suvekool täitis osalejate ootusi kordades rohkem, kui nad lootnud olid. Osalejad said suvekoolis palju huvitavaid ja kasulikke nippe. Programm oli huvitav ja hariv. Siinkohal tsiteeriksin paari tagasisidet „Suurepärane taaselustatud traditsioon, mis täidab püstitatud eesmärgi 150% ulatusesˮ, „Kõige kasulikum koolitus 2 viimase aasta jooksulˮ.
Avaldame tänu Mare Mätasele, kes oli abiks Kihnu programmi koostamisel ning kelle põnevad lood saare elust võimaldasid Kihnu kultuuri paremini mõista.
Eesti keele kui teise keele õpetajate liit jätkab oma liikmete professionaalse arengu toetamist vestlusklubidega, seminaridega ja suvekooliga.
(avaldatud Õpetajate Lehe veebilehel)