Aktiivne õppija on õnnelik
EVÕLi koolitus "Praktikult praktikule: aktiivõppe meetodid võõrkeeletunnis"
Terje Kruusimaa, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit korraldas Tartus 28. märtsil võõrkeeleõpetajate piirkondliku koolituspäeva "Aktiivõppe meetodid võõrkeeletunnis". Koolituse toimumist toetas haridus– ja teadusministeerium.
Aktiivõppe meetodite koolitusele olid oodatud kõik võõrkeeleõpetajad, sõltumata sellest, kus ja keda nad õpetavad. Koolituspäeva mõte oli pakkuda õpetajatele praktilisi nippe ning õpilase vaimu ja keha liikuma panevaid võtteid.
Huvi koolituse vastu oli korraldajatelegi ootamatult väga suur: kohad täitusid kolme päevaga. Kuigi koolitus oli mõeldud eelkõige piirkondlikuna, oli heameel tõdeda, et tulijaid oli Lõuna-Eestist Viimsini välja. Osalejate hulgas oli nii algklasside õpetajaid kui ka kõrgkoolide lektoreid. Lisaks eesti, vene, inglise, soome,rootsi ja saksa keele õpetajatele osalesid ka jaapani ja hispaania keele õpetaja.
Koolituspäeva esimesteks esinejateks olid uue ja intrigeeriva keeleõppemeetodiga palju kõneainet pakkunud Embassy of Education`i asutajadOtt Ojamets ja Hedvig Evert. Ott Ojamets on polüglott ja tõlkija, võõrkeelemetoodik ning raamatu "Esimene meetod – KEELED" autor. Hedvig Evert, MA (prantsuse filoloogia ja organisatsioonikäitumine) on CONTACT õppemängude autor. Ott ja Hedvig on koos välja töötanud LIVE Language Learning meetodi, mille abil õpivad hetkel inglise, prantsuse, vene, soome, rootsi, saksa ja itaalia keelt nii Eesti rahvusvaheliste sidemetega ettevõtete töötajad kui eraisikud.
Loe lisaks: http://embassyofeducation.eu/ ).
Ott Ojamets ja Hedvig Evertviisid läbi praktilise töötoa teemal „Õnne– ja vabadusetunde rakendamisest keeletunnis“. Töötoa eesmärk oli anda õpetajatele võtteid oma tunnete juhtimiseks nii, et õppijad saaksid olla aktiivses avastaja rollis, õpetaja aga nende suunaja. Hedvig Evertkeskendus sellele,kuidas tekitada õnne– ja vabadusetunnet tunnis nii õpetajale kui ka õppijale – selleks tuleb vastutus ära anda! Eduelamuseni viib huvialade põhine õppimine. Mis on aga eriti oluline: õppija tähelepanu tuleb suunata ebamääraselt tulevikuperspektiivilt juba otsapidi tänasesse päeva. Teemade ja tekstidega, mis on keeleõppija jaoks olulised, võib ja peab tegelema kohe, selleks ei pea eelnevalt läbima "kohustuslikke" etappe. Hedvig Evert jagas häid mõtteid, kuidas suunata õpilasi õigesti ehk vastavalt oma õppijatüübile õppima ja oma keelestrateegia paika panema. "Paneb mõtlema ja analüüsima ennast ja enda tegevust. Tänan! Meeldis väga, sain palju innustust. " – nii kirjutati tagasisides Hedvig Everti esinemise kohta. Hedvig Evert tutvustas ka enda loodud populaarset CONTACT õppemängu.
Hedvig Evertilt võttis sõnajärje hoogsalt üle Ott Ojamets, kes näitas, kuidas keeleõppes kohe n-ö härjal sarvist haarata ehk kuidas oskuslikult rakendada keeletunnis kaasaegseid ja õppijate jaoks igapäevasid vahendeid nagu Skype, telefon, podcast, youtube video. Lähemalt tutvustas Ojamets podcastide kasutamist. Tuleb tunnistada, et mõned võtted olid tõesti täiesti uudsed ja tekkis suur soov neid ise järele proovida. Ojamets näitas praktiliste näidete kaudu, mismoodi on keele õppimisel võimalik kohe minna ennast huvitavate teemade juurde ja tegeleda olulisega juba täna. "Väga head praktilised juhtnöörid🙂 Sain palju nippe ja mõtteid! Huvitav keeleõppemetoodika. " – arvasid õpetajad Ott Ojametsa esinemise kohta.
Peale lõunapausi jätkas keeltekooli Sugesto soome keele ja eesti keele kui teise keele õpetajaEbe Talpsepp teemal „Sugestiivõppe elementide kasutamise võimalusi võõrkeeletundides“. Ebe Talpsepp on viimastel aastatel sugestiivmeetodil õpetanud erineva kultuuri-, haridus– ja keeletaustaga rühmi Soomes ning meetod töötab väga hästi – kõik on õpitavat keelt rääkima hakanud. Endise üldhariduskooli emakeele ja soome keele õpetajana teab Ebe Talpsepp väga hästi, mida tähendab väsinud õpilane. Õpilase meeled tuleb kuidagi äratada. Kuidas seda teha? Ebe Talpsepp sõnastas oma etteaste teemad väga vaimukalt.
„Haara mind ja ma õpin,“ ütles kaua aega tagasi Benjamin Franklin. Ka õpilast on vaja haarata, et ta õpiks. Sugestiivõppe võtete kasutamine on üks õpilaste aktiviseerimise võimalustest. On liikumisaasta. Seda põhimõtet ei pea järgima koolis ainult kehalise kasvatuse tunnis. Liigume ka võõrkeelt õppides! Koolitusel osalenud said järele proovida sugestiivmeetodile omast sünkroonis liigutuste tegemist, erinevaid paaris– ja rühmatöö meetodeid, aga ka seda, kuidas mõne väga lihtsa, aga leidliku võttega saab õpilased toolidelt üles ja aktiivselt osalema.
„Vaikus on kuldne,“ laulsid kunagise menuansambli Karavan liikmed. Keeleõpetaja võiks öelda: “Vaikus on petlik.“ Üks võimalus keelt õppida on teha seda kõik koos ja samaaegselt kõneldes. Proovisime kõik järele. Ebe esinemise lõppedes ei tahtnud küsimused lõppeda, mõtteid oli tekkinud väga palju.
Mida arvasid koolitusel osalenud: "Väga palju nippe Ebe Talpsepalt – pea kõike võib kasutada! Oleks rohkem ja pikemalt neist meetoditest tahtnud kuulda. Toredalt emotsionaalne esinemine. Erinevaid võtteid saab kasutada koheselt."
Koolituspäeva lõpetas Tartu Descartes`i Lütseumi prantsuse keele õpetaja Evelin Rand, kes viis läbi töötoa teemal „Homo ludicus ehk mängud ja mängulisus võõrkeeletunnis.“ Evelin Randtutvustas oma töötoas võtteid, mis muudavad keeletunni mängulisemaks ja tempokamaks, ja mänge ning nö väikseid nippe, mida on alati hea tagataskus hoida. Kas teadsite, milleks on õpetajal vaja kausikest värviliste kommidega või erinevatest lõngajuppidest kokkuseotud lõngakera? Seda ja palju muudki saime teada naljakas ja toredas töötoas, mis pani õpetajate mõtted liikuma. Nii kirjutati ka tagasisides: "Sain häid nippe, kuidas tunde mängulisemaks muuta. Tore oleks mõnda Evelini (või kellegi teise tipptegija) tundi täies mahus näha."
Koolituse tagasisides kordusid märksõnad: inspireeriv, uusi mõtteid tekitav koolituspäev. Üks osaleja kirjutab: "Kokkuvõttes võib öelda, et sain oma igapäevatööks palju ideid, mõtteid, võtteid. Väga palju kasulikke praktilisi näpunäiteid. Üldiselt oli see koolitus väga inspireeriv. Aitäh!"
Tagasisidest selgus, et ka tulevikus oodatakse esinema eelkõige häid praktikuid – tegusaid kolleege, kellelt õppida ja innustust saada. Mõte, et ressurss peitub meis endis ja EVÕL tegutseb õiges suunas, sai taas kinnitust.