Põhjamaade  ja Balti riikide võõrkeeleõpetajate ühine konverents Helsingis

Pille Toompere

Viimsi Kooli saksa ja soome keele õpetaja

EVÕLi juhatuse liige

25.-26. aprillil toimus Helsingis Põhjamaade ja Balti riikide võõrkeeleõpetajate konverents FIPLV-NBR Conference Languages Mediating Culture and Mutual Understanding. Konverentsi esimesel päeval oli õpetajatel võimalus külastada Helsingi koole ning omavahel võrgustuda, konverentsi teine päev oli pühendatud erinevatele ettekannetele ja töötubadele. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu esindajatena pidasid ettekanded juhatuse esimees Ene Peterson ja juhatuse liige ning Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Karola Velberg. Konverentsi korraldajaks oli Soome võõrkeeleõpetajate liit SUKOL.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit (EVÕL)  on võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV (The Fédération Internationale des Professeurs de Langues Vivantes) liige alates 2013.aastast  ja selle  piirkondliku  regiooni  NBR (Nordic-Baltic Region) liige alates 2012. aastast. EVÕLile oli väljakutseks NBR konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads” korraldamine Tallinnas 2016.aastal.

Piirkondlik konverents toimus sedakorda Soomes Helsingis, korraldajaks Soome võõrkeeleõpetajate liit SUKOL. Konverentsi teemaks oli keelte roll kultuuridest osasaamisel ja vastastikusel mõistmisel. Konverentsil osales mitusada võõrkeeleõpetajat Põhjamaadest ja Balti riikidest.

Konverentsi esimesel päeval said osalejad võimaluse külastada Kulosaari ja Lauttasaari koole Helsingis. Näiteks Lauttasaari koolis aitavad lastel õpihirmudest jagu saada kaks vahvat neljajalgset – ametis on koolikoerad! Võõrkeeltest pakutakse inglise, rootsi, saksa, prantsuse, itaalia, vene ja hispaania keelt. Rootsi keele kui teise riigikeele õppijatele toimivad keelekümbluse klassid. Inglise keeles aga õpitakse mitmeid aineid CLIL meetodil, ehk siis 10-20% õppest toimub inglise keeles. Tunnid on 75 minutit pikad, kooli tunniplaan muutub õppeperioodide kaupa. Et kooli üheks õppesuunaks on rahvusvaheline ärijuhtimine, toimuvad õpireisid maailma erinevatesse pealinnadesse, sh Tallinna.

Laupäeval, 26. aprillil toimus konverentsi ametlik programm Kulosaari koolis. Konverentsi avas Soome võõrkeeleõpetajate liidu SUKOLja NBR juhatuse esimees Outi Vilkuna.

Avaettekande  pidas Maxim Fedorov, Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik ja Ukraina korrespondent. Maxim mõtiskles keelte rolli üle muutuvas maailmas. Olles tõeline polüglott, kes oskab kõnelda viies keeles, kuid mõistab kokku koguni kümmet keelt, oli ta just õige inimene rääkima sellest, mis on emakeel, kuidas seda tänapäeval üldse defineerida. Millal võetakse muu kodukeelega, kuid keelt ja kultuuri süvitsi tundev inimene ühiskonnas omaks? Ja kas selleks, et olla mitmekeelne, tuleb oma identiteeti teadlikult ehitada? Ja mis saab siis, kui agressorriik üritab mõne maa keelt ja kultuuri tühistada, arutles Maxim Fedorov Ukraina näitel.

EVÕLi esimehe Ene Petersoni ettekanne Teaching in the Age of AI: Shaping the Future of Teaching Languages läks täissaalile. Huviliste rohkuse tõttu tuli Ene ettekanne ettekanderuumist kooli aatriumisse üle tõsta.

Kiire tehnoloogilise arengu ajastul, eriti tehisintellekti vallas, seisab traditsiooniline võõrkeeleõpe silmitsi uute väljakutsetega. Ene tutvustas praegust keeleõppe maastikku Eestis, kus 99% teenustest on võrgus ning kõik koolid kasutavad kooli ja kodu vaheliseks suhtluseks e-lahendusi, nagu digitaalsed õppematerjalid või e-kool.

Eesti haridusseadustik, sh võõrkeelte õpetamine, on Eestis liikunud suurema paindlikkuse ja detsentraliseerituse poole. Keeleõppepoliitikad, nt Eesti keelestrateegia 2021–2035, rõhutavad eesti keele õpetamise olulisust kahe võõrkeele kõrval, kusjuures hiljutised seadusandlikud otsused  kohustavad koole pakkuma vähemalt kaht B-võõrkeelt. Esimesed positiivsed tulemused on juba käes – koolide võõrkeelte pakkumine on muljetavaldavalt suurenenud, seni domineerinud vene keele roll väheneb. Õpetamine põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil.  

Lisaks on Eesti ülikoolides võõrkeeleõpetajate koolituse tõhustamiseks kasutusele võetud mikrokraadiprogrammid ning Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on teinud koostööd Haridusministeeriumiga, et toetada võõrkeeleõpetajate mitmekeelsust ja erialast arengut. Keeleõppe tulevikku kujundatakse juba täna.

Ene andis ka häid mõtteid, milliseid AI programme ja rakendusi õpetajad oma igapäevatöös kasutada saaksid, kuidas ainetunde AI abil ette valmistada. Samuti lasi Ene AI-tegelaskujudel väidelda, miks AI keeleõppes vajalik on. Ene ettekande lõppedes kestis huviliste vestlusring veel tükk aega edasi, küsiti, vastati, paluti kontakte.

ESKÕSi esimehe Karola Velbergi ettekanne oli teatud mõttes Ene ettekande loogiline järg ja edasiarendus. Tehisintellekti võidukäiguga võib heade hinnete saavutamine  nõuda õpilastelt nii rasket tööd kui ka tehisintellekti kasutamist. Tehisintellekt on haridussektorit üdini raputanud, kuna üha rohkem õpilasi kasutab kodutööde tegemiseks tehisintellekti lahendusi. On selge, et tehisintellekt mõjutab sügavalt tulevaste põlvkondade haridussüsteemi ning õpetajad peavad oma tööd ümber korraldama ja muutuma strateegilisemaks. See tähendab, et õpetajad peavad teadma tehisintellektist rohkem kui meie praegu. Niisiis, kuidas saaksime AI enda heaks tööle panna? Kuidas võib see olla kasulik nii õpetajatele kui õpilastele? Kuidas luua koduseid ülesandeid, mida tehisintellekt ei suuda täita? Või kuidas saab AI-id kasutada kodutöö osana? Ka Karola ettekanne läks täissaalile.

Konverentsi lõpetas filosoof, kirjanik ja kõnemees Petri Rajaniemi sügavmõttelise aruteluga maailmast sellisena nagu ta just on. Ajal, mil maailm on turbulentsis, ajal, mil inimesed peituvad ja killustuvad üha enam oma sotsiaalmeediamullistustesse, ajal mil senikehtinud arusaamad pannakse üha suurema küsimärgi alla – kuidas sellisel ajal hakkama saada ja edasi elada? Petri pakkus välja, et keel võiks olla tänapäeva maailmas suhete parandamise võtmeks, sillaks inimeste vahel, kes on kõik nii erinevad, samas kõik nii sarnased. Kõrva paitav tõdemus võõrkeeleõpetajate konverentsil.

Konverentsi lõpuks jäi kõlama kaunis mõte, et turbulentsetel aegadel võiks õpetaja olla see ilmasammas, kellesse laps usub ja kes lapse jaoks alati olemas on.

Konverentsi programmi ja esinejatega saab põhjalikumalt tutvuda SUKOLi kodulehel https://sukol.fi/liitto/nbr2025/

LISAD:

EVÕL Facbook: 

• Postitus 1,  26. aprill (Karola Velberg).Vt SIIT
• Postitus 2, 26. aprill (Karola Velberg) Vt SIIT

NBR Facebook: 

• Postitus 25.05.( Asterija Rudienė). Vt SIIT

Fotod: Pille Toompere, Ene Peterson