25.novembril 2025 kogunesid keeleeksperdid koostööpäevale, mis keskendus Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse tegevustele. Koostööpäeval jagati kogemusi ja arutati keskuse tegevuste levitusvõimalusi Eestis.
Pille Põiklik (Haridus- ja Teadusministeerium) andis ülevaate Euroopa Nõukogu keele- ja hariduspoliitilistest suundumustest ning nende mõjust Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse tegevustele. Huvilistel tasub tutvuda 2022. a soovitusega Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus (veebruar 2022).pdf ja kindlasti poolelioleva 2024.-2027. a programmiga (ECML/CELV > ECML-Programme > Programme 2024-2027), mille raames arendatakse uusi materjale ja pakutakse liikmesriikidele koolitusvõimalusi.
Merilin Aruvee (Tallinna Ülikool) tutvustas keskuse 2024.-2027. a programmi kuuluvat projekti “Pluriliteracies for global citizenship. Deeper learning in the foreign language classroom” (Pluriliteracies for global citizenship), kus tegeletakse süvitsi õppimise teemaga tänases keerulises ja väljakutseterohkes maailmas. Eesti eksperdid on tegevad veel teiseski projektis, mis tegeleb tehisaru kasutamisega keeleõppes (ECML/CELV > ECML-Programme > Programme 2024-2027 > AI for language education).
Helna Karu (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Natalja Zagura (Tartu Ülikool) jagasid keskuse suvekooli kogemusi. Suvekool toob igal aastal nädalaks Austriasse umbes 30 riigi õpetajakoolitusega seotud kolleegid, et koos arutleda mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse ning õpetajate professionaalse arengu üle. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kodulehel on kõigi seniste Eesti esindajate kogemuslood, sh Natalja kogemus siin: Kasulikke ideid Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse suveakadeemiast 2025 | Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit – ja Helna oma siin:Mõtteid Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse suvekoolist 2024 | Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit –).
Marika Peekmann (Haridus- ja Teadusministeerium) tutvustas keeleõppe motivatsiooni teemal toimunud mõttekoja tulemusi. Üks tulemus on keeleõppe motivatsiooni manifest (EDL-manifesto-flyer-ET.pdf), mis valmis 2025. a Euroopa keeltepäevaks. Manifest koostati Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse ja Euroopa Komisjoni koostöös ja selle eesmärk on esile tõsta eduka keeleõppe võtmetegureid, sh vajadust toetada õppijaid motivatsiooni leidmisel ja hoidmisel.
Ülle Türk (Tartu Ülikool) ja Karola Velberg (Tallinna Ülikool, Kiili Gümnaasium) jagasid kogemusi keskuse varasemate projektidega, kus tegeleti LAK-õppe ja ülekantavate pädevustega. Keskuse programmides on aastakümnete jooksul valminud loendamatu arv materjale, juhendeid jpm, mis keeleõpetajaid ja -õppijaid abistavad. Rohkete materjalidega saab tutvust teha keskuse kodulehel: ECML/CELV > Resources > ECML.resources.
Anneli Sigus (Tartu Ülikool) ja Külli Kuri (Tallinna Laagna Gümnaasium) tutvustasid soovitusi Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande rakendamise toetamiseks. Eesti Keele Instituudi töörühm on välja töötanud rea soovitusi ning läbi viinud esimesed koolitused, et sõsarväljaande põhimõtteid enam õpetajateni viia.
Tiheda programmi kõrval jõudsid osalejad lähemalt tutvuda Rüütelkonna hoonega, mis on Eesti riigi esindushoone Toompeal. Omal ajal asus hoones välisministeerium, seega oli see igati sobiv koht, kus arutada, mida Eestil on õppida teistelt riikidelt ja mida omalt poolt anda rahvusvahelisse keeleõppealasesse koostöösse.
Koostööpäeva korraldas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
