Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu 12. sügiskonverents  |  17. oktoober 2026  |  Nordic Hotel Forum, Tallinn

17.oktoobril toimus Nordic Hotel Forumis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu 12. sügiskonverents „Mitmekeelse dialoogi jõud“. Konverents tõi kokku võõrkeeleõpetajad ja haridusvaldkonna inimesed, et arutleda keeleoskuse, mitmekeelsuse ning eestikeelses koolis õppijate toetamise üle. Keeleõpet käsitleti uudse ja huvitava nurga alt – julgeoleku vaatest. Päev pakkus nii sisukaid ettekandeid kui ka praktilisi töötubasid, kus sai uusi ideid ise järele proovida.

EVÕLi esimees Kati Bakradze-Pank tervitas osalejaid ja avas konverentsi. Kati-Bakradze-Pank tutvustas EVÕLi sihiseadeid eelolevateks aastateks ning ka pikemaks ajaperioodiks.

Päeva esimese ettekande „Keeleoskus kui riigi julgeoleku küsimus“ pidas Välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler Minna-Liina Lind. Ta avas keeleoskuse laiemat tähendust riigi ja ühiskonna jaoks. Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik jätkas teemal „Keeleline julgeolek“, käsitledes keele rolli alates tehisaru treenimisest ja keeleõppe korraldusest kuni sõja ja keelega seotud küsimusteni. Ta tõi esile ka vajaduse pöörata tähelepanu vähem levinud keelte õppimisele ja lähedaste sugulaskeelte mõistmisele. Julgeoleku vaatenurk avardas arusaama keeleõppe tähendusest ning pakkus osalejatele uut mõtteainet.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu rääkis ettekandes „Keeleline turvatunne kui õppimise vundament“ keskkonnast, kus õppija julgeb osaleda, katsetada ja areneda. Ta rõhutas, et keeleõppe edu ei sõltu ainult õpilase pingutusest ega ühe õpetaja tööst. Õppijat toetab kogu kooli ühine vastutus ja keeleteadlik koolikultuur, kus väärtustatakse nii õppekeelt kui ka õpilaste kodukeeli.

Viimsi Kooli vanemõpetaja Marleen Liinold käsitles ettekandes „Muukeelse lapse võlud ja valud eestikeelses koolis: keele stardiaastast ainekeele toetamise süsteemini“ eestikeelsele õppele üleminekut õppija, õpetaja ja kooli vaatenurgast. Ta tutvustas aruteluks keele stardiaasta ideed ning ainekeele profiili ja ainekeele passi võimalusi. Neid ühendav ainekeele toetamise süsteem aitaks märgata õppija arengut ja kavandada talle sobivat tuge.

Enne lõunapausi tänas ja tunnustas EVÕL konverentsil kolleege, kes on keeleõppesse süvitsi  panustanud.

EVÕLi eriline tänu läks võõrkeeleõpetajate liidu käivitajale ja pikaaegsele esimehele Ene Petersonile. Ene Petersonist sai EVÕLi esimene auliige.  Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik andis Enele üle ministeeriumi aukirja.

Pärastlõunase ettekande „LAK-õppe ahvatlused. Põhimõtted, võimalused ja valikud“ pidas Peeter Mehisto University College London Institute of Educationist. Ta tutvustas LAK-õppe põhimõtteid, õppimist toetavaid ideid ja nende rakendamise võimalusi. Ettekanne haakus päeva läbiva mõttega: keele õppimine ja kasutamine saavad toimuda tähenduslikult ka aineõppe ning päriseluliste tegevuste kaudu.

Töötoad pakkusid praktilisi ideid

Päeva viimases osas toimus viis töötuba, mille vahel osalejad said valida vastavalt oma huvidele.

„Ülesannetest tervikuks: stsenaariumipõhine keeleõpe“ – Külli Kuri

Külli Kuri tutvustas terviklikke keeleõppeprojekte, kus omavahel seotud ülesanded viivad konkreetse tulemuseni. Osalejad uurisid, kuidas kavandada õppimist nii, et keelt kasutatakse eesmärgipäraselt, tehakse koostööd ja luuakse midagi ühiselt.

„Liikuv keeletund“ – Kristi Lõbu

Kristi Lõbu jagas ideid keeletundide aktiivsemaks muutmiseks. Töötoas sai ise läbi proovida liikumist ühendavaid ainealaseid ja üldisemaid tegevusi, mida saab kohandada eri vanuses õppijatele.

„Õppedialoogist professionaalse suhtluseni“ – Ilana Faiman ja Georgi Anžans

Ilana Faiman ja Georgi Anžans kutsusid osalejad praktilisse kommunikatiivse treeningu töötuppa. Reaalsetel tööolukordadel põhinevate ülesannete kaudu harjutati professionaalset suhtlust, analüüsiti erinevaid suhtlusviise ning arutleti, kuidas selliseid meetodeid võõrkeeleõppes kasutada.

„Keeleõpe keeletundideta – vajaduspõhine täppisõpe“ – Elen Laanemaa, Tiina Meos ja Marju Taukar

Elen Laanemaa, Tiina Meos ja Marju Taukar Sisekaitseakadeemiast tutvustasid õppijakeskset mudelit, mis lõimib erialase keeleõppe erialaõpingutesse. Töötoas räägiti mudeli ülesehitusest, õppija individuaalse arengu toetamisest ja sellest, milliseid lahendusi saaks osalejad oma tundides või õppekavades rakendada.

„Võõrkeeleõpetaja roll eestikeelsele õppele ülemineku toetamisel“ – Merilyn Meristo

Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo juhtis arutelu selle üle, kuidas saab võõrkeeletund toetada õppijate toimetulekut eestikeelses õppes. Fookuses olid õppimisstrateegiad, keeltevaheliste seoste märkamine, mitmekeelsuse kasutamine õppimise ressursina ning keelelise enesekindluse ja suhtlemisjulguse arendamine.

Konverentsipäeva lõpetas vastuvõtt. Musitseerisid Liis Õunpuu ja  Reemus Tõniste.

Osalejate tagasiside konverentsile oli väga positiivne. Päev ühendas sisukad arutelud, praktilised ideed ja kohtumisrõõmu ning pakkus osalejatele võimaluse jagada kogemusi kolleegidega. Konverentsi sõnum jäi kõlama kogu päeva jooksul: mitmekeelsus on õppimise ja suhtlemise väärtuslik ressurss ning keelelise turvatunde loomine on ühine ülesanne.

Pille Toompere

EVÕLi aseesimees