Trüki

Vene õppekeelega koolide õpilased vajavad praegusaegsel üleminekul eestikeelsele aineõppele teises keeles toimetulekuks ja õppimisrõõmu hoidmiseks nii keele, aine kui ka õpioskuste osas rohkem tuge. Õpetaja peab nüüd läbi mõtlema ja teadvustama õpetuse elemendid uuest olukorrast lähtudes. On igati mõistlik, kui seda mõtestamist toetatakse nii õppe kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel. Kõike eelpool öeldut silmas pidades  avas Haridus- ja Teadusministeerium 2008. aasta detsembris koostöös kohalike omavalitsustega neli piirkondlikku nõustamiskeskustNarvas, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Tartus. Nõustamist eesti keele ja eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele viivad läbi koolituse saanud nõustajad ning selle käigus saab õpetaja analüüsida oma tugevusi ning väljakutseid õppeprotsessi juhi ja kujundajana. Koostöös kaalutakse töö mitmekesistamise ja enesearendamise võimalusi, võimalikke koolitusi, õppematerjale.

Tartu Annelinna gümnaasiumi juures asub Lõuna-Eesti seire-ja nõustamis-keskus, mis korraldab pedagoogidele nii individuaal- kui rühmanõustamisi. 7.- 8.oktoobril  organiseeris piirkondlik koordinaator Diana Joassoone  nõustamises osalevatele eesti keele ja eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele õppereisi Saaremaa ühisgümnaasiumi. Õppereisil osales ka tosinkond Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liiget Maarika Tammekivi, Kalvi Värton, Jana Jõgeva, Katre Maidla, Marge Saarelaid, Marianna Vares, Anne Luts ja Diana Joassoone Tartu Annelinnagümnaasiumist ning Merle Taggu, Luule Kustassoo, Jelena Valter ja loo autor Pärnu Vene gümnaasiumist.

Saaremaa ühisgümnaasiumis said kahe kooli õpetajad sooja vastuvõtu osaliseks. Direktor Viljar Aro juhitud ringkäigule koolis järgnes õppealajuhataja Marek Schapeli põhjalik tutvustus õppetöö korraldusest. Õppealajuhataja projektõppe alal Indrek Peil kõneles projektõppepäevadest ning uurimistööde korraldamisest. Huvipakkuvalt kõneles Viljar Aro kaõpetajate tunnustamissüsteemist ja väärtuskasvatusest. Kõigile õpetajatele avanes seejärel võimalus külastada erinevate kooliastmete tunde. Loo autoril näiteks oli võimalus viibida 12.c klassi kirjanduse tunnis, kus õpetaja Rita Ilvese juhendamisel analüüsiti V. Nabokovi „Lolitat“.

Pärast maitsvat einet kooli sööklas esinesid tartlastele ja pärnakatele kooli huvijuht Triino Lest, psühholoog Mia Rand, projektijuht Anne Teigamägi. Külalistele tutvustati ka SÜGi katuse all tegutseva Saaremaa teadus- ja huvikooli põnevaid tegemisi.

Nii möödus päev meretaguses koolis, mis tundub tugevasti inimeste  väärtustamise poole kaldu olevat. Ja kuigi Eesti on „õnnelikkuse indeksi“ järgi maailmasüpris tagasihoidlikul kohal, ei näi see Saaremaa ühisgümnaasiumi kohta kehtivatTahaksin siinkohal jagada  SÜGi koduleheküljelt leitud mõtet:  „Üks kool saab olla tugev vaid siis, kui tal on välja kujunenud ka oma kindlad traditsioonid ja klassiväline elu toetab õppetöös ja kasvatuses seatud eesmärke.“  Väärtuskasvatus oleneb teadupärast väga kooli õppekasvatustöö olukorrast.  Kõik muu tuleb juba  läbi väärtuste ja tänu väärtustele.

Mandriinimestena hindasime lisaks SÜGi majas kasuga veedetud ajale ka meeldivat võimalust tutvuda kuldselt sügisese Kuressaare vaatamisväärsustega. Eriti huvipakkuv oli ekskursioon linnuse konvendihoonesse, mis sai söaka giidi juhatusel kuni katuseni läbi uuritud. Ajaloolisele ülevaatele lisasid vürtsi  mitmedki legendid erinevatest ajastutest.

Pildigalerii

Leili Sägi

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige