EVÕL



Trüki

04. detsember

Konverents "Võõrkeeleõpetajate ja õpetus muutuste tuules"

Kava
Plenaarettekanded.
Ettekannete sessioonid.

 

12.-13. november

ESF programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2013" raames toimus 12.-13.novembril 2010 Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses kirjandusalane seminar võõrkeeleõpetajatele ja teistele huvilistele teemal "PILT JA SÕNA"

Täpsem kava SIIN

 

30. september

Ilmus õpetajate võrgustikutöö uudiskirja kolmas  number.  Enne uue õppeaasta algust õppisid õpetajad; saadi kokku, uuendati teadmisi ja tutvusi, koguti meeldivaid suve-elamusi. Kõigest sellest saab uudiskirjast lugeda. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi suvekool "Lugu ja pilt" toimus Nelijärvel. Kuidas lugemisega lood on, sellest kirjutab seltsi juhatuse aseesimees Aime Klandorf. Ka saksa keele õpetajad pidasid suveseminari. Ülevaate kirjutas  suveseminari projektijuht Signe Ilmjärv.

 Uudiskiri 3,  30.09.2010 

 

18. september

Tartus toimus kursuse „Euroopa keelemapp õppetöös”kokkuvõttev koolituspäev. Kursuse läbiviimist on toetanud haridus-ja teadusministeerium (HTM).  Koolituspäeval osales ka  HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. Kuna tegemist oli  kokkuvõtva koolituspäevaga, olid kursuslased koostanud eelnevalt õpimapi, mis sisaldas reflekteerivat ülevaadet keelemapi kasutamise isiklikust kogemusest, selle kasutamiseks iseseisvalt koostatud materjale ning  näidiseid õpilaste täidetud keelemappidest. Rühmades arutati keelemapi kasutamiseks seatud eesmärke ja nende saavutamist, toodi esile praktikas tekkinud probleemid ning nende lahendamise viisid. Arutelu käigus selgitati välja edaspidised koolitusvajadused (sh hinnati oma oskusi täiskasvanute koolitaja aspektist).

Loe lähemalt: Leili Sägi   „Keelemapi jätkukoolitus -  tõhus alus võõrkeeleõpetajate vaheliseks koostööks

Vt ka fotogaleriid

 

16.juuni  

Ilmus õpetajate võrgustikutöö uudiskirja teine number. Uudiskirjast saab lugeda Tartus 30. aprillil toimunud võõrkeeleõpetajate koostööseminarist.

Loe lähemalt:  Leili Sägi   Üheskoos tegutsedes tekib rohkem võimalusi  Uudiskiri 2,  14.06.2010

 

21.-22. mai 2010

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu esindajad (Jaan Õispuu ja  Heinike Heinsoo Soome Keele Õpetajate Seltsist,  Ene Peterson ja  Evelin Müüripeal Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidust)   osalesid Kaunases  Leedu Võõrkeeleõpetajate Assotsiatsiooni (LKPA)4. rahvusvahelisel konverentsil „Multilingualism and Creativity: Theory and Practice of Language Education“ („Mitmekeelsus ja loovus: keeleõpetuse  teooria ja praktika“). Konverentsi korraldustoimkonna eesotsas  oli võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni LKPA energiline  juht Eglė Šleinotienė.LKPA on asutatud 12. detsembril 2006. Huvitav fakt on see, et Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni asutajateks on 5 Leedu suurimat ülikooli, Leedu Keeleõpetajate Assotsiatsioon ja Avaliku Teenistuse Keskus (Public Service Centre). 

Konverentsi avas LKPA president Eglė Šleinotienė. Tervitustega esinesid Kaunase Tehnikaülikooli prorektor prof Rymantas Kažys, Vytautas Magnuse Ülikooli prorektor prof Natalija Mažeikienė, Briti Nõukogu, Goethe Instituudi ja Prantsusmaa Kultuurikeskuse esindajad.

Plenaaristungil  esinesid Konrad Fuhrmann Euroopa Komisjoni tõlkeosakonna peadirektoraadist („A Rewarding Challenge – External and Internal Multilingualism Policy of the EU”) ja Dieter Rummel Euroopa Komisjonist („Inter-Active Terminology for Europe (IATE) – Challenges and Achievements”).

Konverentsi teemade ring oli lai: keelepoliitika, mitmekeelsus, loovus, keelte õpetamine ja õppimine, keeleõppe sotsiaalkultuurilised aspektid, keeleõppe teooria ja praktika, väikeste keelte õpetamine. Eraldi sektsioonides  käsitleti   erialakeele,  prantsuse ja vene keele õpetamist. Töötoad ja seminarid toimusid paralleelselt viies sektsioonis. Allpool lühidalt võõrkeeleõpetajate liidu esindajate ettekannetest.

Filosoofiadoktor Jaan Õispuu (Õismäe Gümnaasiumi arendusjuht) esines keelepoliitika sektsioonis ettekandega "Võõrkeeleõpetus Eestis: trendid ja arengud". Aastail 2004-2007 töötas haridus- ja teadusministeeriumi juures võõrkeeltestrateegia töörühm, mille esimees J. Õispuu oli. Ettekandja tutvustas võõrkeelte õpetamise olukorda Eestis 1990. aastatest alates ja lisas neile strateegia põhiseisukohti. Selgus, et Eesti üldhariduskoolides tungib võimsalt peale inglise keel, ebasoosingust on hakanud välja jõudma 1990. aastatel madalseisus olnud vene keele õpetamine (B-keel). Ka prantsuse keele õppijaid on lisandunud,  saksa keele õpetamine vajaks Eestis aga suuremat tähelepanu. Soome keele õpetamine on viimastel aastatel hakanud gümnaasiumidest kanduma ametikoolidesse. Kuulajaile avaldas muljet eesti üldhariduskoolis õpetatavate võõrkeelte suur valik. Keelepoliitika sektsioonis kuulati veel Marie Barrault-Methy (Bordeaux) ettekannet "Multilingvism Ida-Inglismaa võõrkeeleõpetuses" ja Mantrimas Danieliuse ettekannet "Leedu viipekeele standardiseerimine ja staatus".

 

Ene Peterson (TTÜ Virumaa Kolledži lektor) juhatas keeleõppe sektsioonikoos Vitautas Magnuse Ülikooli õppejõu Nemira Mačianskienėga. E. Petersoni tutvustas oma ettekandes „How to become a (more) Successful Language Learner“ („Kuidas saada eduka(ma)ks keeleõppijaks”)  võimalusi keeleõppijate motiveerimiseks kaasaegsete IKT vahendite toel (veebipõhised ülesanded, sõnaraamatute/teatmeteoste kasutamine internetis, projektõpe, suhtlus/-uudisgruppides osalemine,  presentatsioonide ettevalmistamine kaasaja presentatsioonitehnika abil,  sünkroonsete/asünkroonsete kommuniktasioonivahendite rakendamine keeletundides ja väljaspool keeletunde jne).  IKT valdkond areneb ja täiustub pidevalt, pannes nii õpetajad kui ka õpetajad õppima ning selles vallas end edasi arendama (nt töötamine uus meedia/sotsiaalmeedia keskkondades). 

Heinike Heinsoo (Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent)  esines ettekandega teemal „Kollokatiivsed adjektiivid ja nende õpetamine”.  Adjektiivid rikastavad meie keelt ja on sageli meie suhtumise väljendamiseks vältimatud. Kollokatsioonide all mõeldakse sõna  tähendusest lähtuvaid tendentse  esineda koos teatud sõnadega. Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist Tundubki, et hea oleks kõik adjektiivid ära õppida mingil määral kollokatiivsete paaridena, vähemalt juhul, kui sõnal võib olla püsiühendeid.On selge, et kollokatsioonide tohutu hulga tõttu keeles ei ole võimalik õpetada neid kõiki. Bahns (1993) väidab, et õpetama peaks ainult selliseid kollokatsioone, mis erinevad sõnavalikult õppija emakeeles ja õpitavas võõrkeeles, aga sõnavarasüstemaatilisel õpetamisel tuleks ehk pigem (vähemalt algajate õpetamisel) lähtuda kollokatsiooni olulisusest, esinemissagedusest ja käsiteldavast teemast.

Evelin Müüripeali  teema  „Kas ja miks õppida eesti keelt?“  tekitas  elavat vastukaja, sestap tuli väikeste keelte õpetamise sessioonil  osalejatele anda selgitusi, mis  Eestist vaadatuna ning eesti keele kui võõrkeele õpetajale tunduvad  paljuski iseenesestmõistetavad. Evelin juhtis esmakordselt konverentsi töötuba kahasse leedulannast kolleegi Jolita Šliogeriėnega.  Esinemine rahvusvahelisel konverentsil oli Evelinile väljakutseks ja  andis julgust  ning  valmisoleku uuteks  väljakutseteks.

 

Konverentsil osalejate muljed võib kokku võtta järgmiste sõnadega: suurepärase korraldusega rahvusvaheline konverents,  asjalik ja sõbralik õhkkond, sisutihedad ja kaasahaaravad esinemised. Huvi Eesti esindajate ettekannete vastu  oli üllatavalt suur. Pärast ettekandeid esitatud küsimustega näidati siirast huvi nii Eesti keelepoliitika, keelte õpetamise/õppimise, keeleõppe metoodika kui ka Eesti elu-olu vastu üldse. 

 

Mis  on aga kõige tähtsam -  alus koostööks  Leedu  võõrkeeleõpetajate ja võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooniga on loodud.  Boonusena  leidsime uusi mõttekaaslasi ja kolleege Lätist ja Prantsusmaalt, kes on huvitatud koostööst ja kogemuste vahetamisest.  Anne-Marie Barrault-Methy Prantsusmaalt, kes töötab Montesquieu-Bordeaux ülikoolis ja tegeleb LILAMA Networks  projektiga, tundis siirast   huvi nii eesti keele kui Eestimaa vastu.  Pärast konverentsilt naasmist  kirjutas ta LILAMA Networks  projekti  kodulehel:

„The conference also allowed participants to learn about good practices of language policing. In particular, UMBIV attended a presentation about the new Estonian language strategy (2011-2017) and is hoping to further promising contacts with an Estonian university especially aware of the benefits of multilingualism for employability”.

 

Lisa: Konverentsi “Multilingualism and Creativity: Theory and Practice of Language Education“programm

Vt ka fotosid fotogaleriis

 

10. mai

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu esitatud pakkumus ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide  kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames toimunud pedagoogide võrgustiku arendamise konkursil osutus hindamise tulemusel valituks. Konkursile laekus 36 pakkumust.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit sai toetust seminari "Pilt ja sõna" läbiviimiseks. Seminar toimub  12.- 13. novembril 2010 Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses. 

 

30. aprill

30.aprillil toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames võõrkeeleõpetajate koostööseminar, mille eesmärk oli toetada pedagoogide professionaalset arengut. Koostööseminarist saab lugeda uudiskirja teises numbris ilmunud Leili Sägi artiklist Üheskoos tegutsedes tekib rohkem võimalusi  

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu eesmärkidest, tegevussuundadest ja tegevustest kõneles juhatuse esimees Ene Peterson.

Lisa: E. Petersoni  esitlus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit: eesmärgid, tegevussuunad, tegevused

17. aprill

Tartus toimus kursuse „Euroopa keelemapp õppetöös” jätkukoolituse 4. koolituspäev. Koduseks ülesandeks oli kultuuriteadlikkust arendava keeleõppeülesande koostamine.   Koolitusel anti kodutöödele tagasiside ja koos analüüsiti koostatud ülesandeid. Samuti analüüsiti õpilastega läbiviidud tegevusi (mis oli hästi, mis oleks võinud  olla parem), samuti tutvustati   ja  keelemapi kasutamise ajakava 3. õppeveerandiks.

Käsitletavad teemad:  Euroopa keelemapi kasutamine õpilaste suulise keelekasutuse hindamisel; õppijate vastastikune hindamine õppetöös; õpilaste enesehindamise suunamine. 

Kursust viivad läbi Tiina Kikerpill ja Ülle Türk Tartu Ülikoolist.  Kursuse läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

29. märts

Ilmus õpetajate võrgustikutöö uudiskirja esimene number, mida saab lugeda  Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt.  Uudiskiri on  valminud  ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames ning  hakkab ilmuma  kord kvartalis.  Uudiskiri toetab õpetajate kutse- ja erialast võrgustikutööd.

Loe siit: Uudiskiri 1

16. jaanuar

Tartus toimus kursuse „Euroopa keelemapp õppetöös” jätkukoolituse 3. koolituspäev. Kursusel osaleb 25 eesti keele kui teise keele, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, vene ja saksa keele õpetajat. Koolitajateks on Tiina Kikerpill (TÜ eesti keele võõrkeelena osakonna assistent)  ja Ülle Türk (MA, TÜ inglise filoloogia osakonna lektor).

Käsitletavad  teemad: õppeülesannete analüüsimine ja koostamine; kultuuriteadlikkuse arendamine; õpilaste kirjutiste hindamine Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetest lähtuvalt.

 

Kursuse„Euroopa keelemapp õppetöös” jätkukoolituse esimene koolituspäev toimus 12, juunil 2009 Tallinna Reaalkoolis.  Käsitletavad teemad: õppijate motiveerimine Euroopa keelemapi abil; Euroopa keelemapi kasutamine õppetöö eesmärgistamiseks ülesande,

õppetunni, õppetsükli ja õppeaasta tasandil; õpilaste suunamine iseenda eesmärkide püstitamisele; Euroopa keelemapi, õppekava ja õpiku sidumine õppetöös.

Kursuse läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.  

 
MTÜ Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Tel: 33 63 927