Trüki

 

10.- 11.detsember

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) esimees Ene Peterson  osales  10.- 11. detsembril 2009  Eesti esindajana 2-päevasel seminaril Austrias (Grazis) Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses (ECMLis), kus said kokku  34 riigi  võõrkeeleõpetajate võrgustike juhid ja esindajad.

 

  

ECML`i tunnusmärk on rahvusvaheliste keeleõppe projektide organiseerimine.  2008. aastal algasid uue perioodi (2008- 2011) tegevused ja programmid.  20 projekti on jaotatud nelja alamprogrammi: hindamine (laiemas ja kitsamas tähenduses); keeleõppe järjepidevus; lõimitud keele-ja aineõpe ning mitmekeelne haridus. 

 

Seminari eesmärk oli tutvustada uut projekti "Language Associations and Collaborative Support" (LACS), mille eesmärk on aidata tugevdada ja tihendada eri riikide võõrkeeleõpetajate koostööd ning arendada keeleõpetajate pädevust selles, kuidas mõjutada hariduspoliitikat  keeleõpetajate võrgustike kaudu.

 

Seminaril osalejad said  ülevaate ECMLi tegevusest, projektidest, veebisaidist ja nendest võimalustest, mida pakub ECML ja LACS projekt võõrkeeleõpetajate võrgustikele.  Eesti võõrkeeleõpetajatel on EVÕLi liikmena mitmeid võimalusi koostöö alustamiseks ja kogemuste vahetamiseks teiste maade võõrkeeleõpetajatega, näiteks  osalemine ühisprojektides (REAL2, Nordplus), seminaridel (Põhja-maade ja Balti regiooni seminar Reykjavikis 2010. aasta juunis, võrgustike esindajate seminar Rumeenias 2010.a. juunis), konverentsidel (rahvusvaheline konverents “Multilingualism and Creativity: Theory and Practice Language Education” 2010.a. mais Kaunases)

Eesti Võõrkeeleõpetajate  Liidu jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on vaja tugevdada Eesti võõrkeeleõpetajate  meie-tunnet.  Oma liikmeskonna laiendamiseks ja koostöö arendamiseks tutvustada Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu nii Eestis kui väljaspool Eestit. See on väljakutseks nii liidu asutajaliikmetele kui ka uutele liikmetele. Jätkusuutlikkuse kindlustamise nimel tuleb hakata tegutsema juba täna.

 

Lisad:

ECML eesti keeles (pdf)

ECML saksa keeles (pdf)

ECML inglise keeles(pdf)

Seminaril osalejate kontaktandmed

Fotogalerii  http://lacs.ecml.at/News/tabid/895/language/en-GB/Default.aspx

 

Kasulikud lingid:

Euroopa  Nüüdiskeelte Keskus http://www.ecml.at/

LACS projekti kodulehekülg  http://lacs.ecml.at/

 

 

5. detsember

5.detsembril leidis Tartus Barclay hotellis aset kauaoodatud ning Eesti võõrkeeleõpetajate jaoks oluline sündmus. Rohkem kui aasta kestnud ettevalmistustöö tulemusena pandi alus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule - aineliite ühendavale katusorganisatsioonile. Asutajaliikmeteks on: MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele õpetajate Liit, MTÜ Saksa Keele Õpetajate Selts ja MTÜ Soome Keele Õpetajate Selts.

 Olulist rolli võõrkeeleõpetajate liidu asutamisel  etendas  Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit eesotsas liidu juhatuse esimehe Ene Petersoniga. 29. oktoobril 2008 toimus Tartus sügiskonverents „Keeled suus- teed lahti“, millel esines ka FIPLVi (Federation Internationale des Professeurs de Lanques Vivantes) Põhjamaade - Balti regiooni  juhatuse liige  Raija Airio. 22.jaanuaril k.a kohtuti aga FIPLVi peasekretäri Denis Cunninghamiga. Taas leidis kinnitust, et Eesti võõrkeeleõpetajad on väga oodatud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks. Viimased pool aastat tegeles katusorganisatsiooni asutamise töörühm väga konkreetsete küsimustega, sealhulgas   tulevase liidu põhikirja koostamisega, mis osutus tõsiseks väljakutseks. Arutelud aineliitudes ja töörühmas olid viljakad, lõplik viimistlus põhikirjale anti EKTKÕLi juhatuse liikme Raina Reiljani juhtimisel.  Loodava katusorganisatsiooni eesmärke ja tegevuskava tutvustati mitmete aineliitude koosolekutel ja üritustel.

 

Asutamiskoosoleku avas Ene Peterson, kes tegi ülevaate läbikäidud etapist, tutvustas initsiatiivgruppi, liidu asutamisega seotud tegevusi, probleeme  ning heitis pilgu ka tulevikku. HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender avaldas lootust, et loodava võõrkeeleõpetajate katusorganisatsiooni näol saab ministeerium olulise koostööpartneri. Hõlbustub suhtlemine, sest harali tegutsemine ei vii eriti kuhugi. Oluline on kõigi võõrkeelte väärtustamine, mitmekeelsuse propageerimine, keeleõpetuse hoidmine tähelepanu keskpunktis. Ühiselt, koostöös on tulemuslikum võidelda ka kitsaskohtade eest. Samas tegutseksid edasi aineliidud. Päris kindlasti avaneb edaspidi õpetajatel enam  võimalusi enesearendamiseks uute koolitusvõimaluste näol.  Suhtlemine teiste samalaadsete organisatsioonidega eri riikidest on rikastav.  Lohutav oli T.Tenderi suust kuulda sedagi, et raha uue organisatsiooni tegutsemiseks on planeeritud. Koosolekul osales ka REKKi keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar.

 

Seejärel tutvustasid võõrkeeleõpetajate liidu asutajad  MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, MTÜ Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts ja MTÜ Soome Keele Õpetajate Selts  oma seniseid tegevusi ning sedagi, millise panuse annavad nad loodava  liidu tegevusse. Tehti  ettepanekuid liidu järgmise aasta tegevuskavaks., toimus põhikirja arutelu

.

Asutajaliikmete poolt olid eelnevalt esitatud juhatuse liikmekandidaatideks Ene Peterson ja Evelin Müüripeal Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidust, Liina Kink ja Krista Savitsch Saksa Keele Õpetajate Seltsist ning Terje Kruusimaa Soome Keele Õpetajate Seltsist. Juhatuse esimesel koosolekul valiti Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu esimeheks Ene Peterson.

Uuel juhatusel seisab ees paljugi, kuna uue katusorganisatsiooni kaudu saab edaspidi toimuma võõrkeeleõpetajate täiendkoolituse kavandamine, nõustamine, rahvusvahelise koostöö võimaluste ja väliskoolituste kohta info edastamine, samuti parima praktika ja kogemuste jagamine. Eelkõige tuleb aga kõhklejaid – inglise, vene, prantsuse ja rootsi keele õpetajaid  ühinema veenda, meenutades lihtsat tõde:  üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on võimalusigi rohkem.

Leili Sägi, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu  aseesimees

 

Lisad:

Asutamiskoosoleku kutse

Asutajaliikmete esitlused:

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit pdf

Soome Keele Õpetajate Selts pdf

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts pdf

 

Loe asutamiskoosolekust siit:  Heade mõtete linn Tartu taas ajaloo tunnistajaks.

              Viide: Heade mõtete linn Tartu taas ajaloo tunnistajaks  Koolielu 11.01.2010

 

 

30. oktoober

 

Käesoleva õppeaasta esimene, 35-liik­meline võõrkeeleõpetajate grupp, kes alustas õpinguid augustis, lõpetas 40-tunnise kursuse 17. oktoobril. Kursuslaste seas oli inglise, saksa, prant­suse, soome, rootsi ja eesti keele kui teise keele õpetajaid kogu Eestist. 27 võõrkeeleõpetajat saavad osa Euroopa keelemapi rakendamisele suunatud jätkukoolitusest, mille eesmärk on aidata keeleõpetajatel siduda õppetööd Euroopa keeleõppe raamdokumendiga.

Loe artiklit siit:Tulemusliku keeleõppe heaks  Õpetajate Leht 30.10.2009

 

29. oktoober:  kursuse Euroopa keelemapp õppetöös 2. koolituspäev.

 

Toimus kursuse Euroopa keelemapp õppetöös 2. koolitsupäev. Koolituse päevakavas olid järgmised teemad: lugemis- ja kuulamistekstide valimine ja nende raskusastme hindamine; lugemis- ja kuulamisülesannete analüüsimine (arendatav oskus, keeleoskustase jne); õppima õppimine: kuulamis- ja lugemisoskus.

 

29. oktoober: töörühma koosolek

 

 

Toimus katusorganisatsiooni töörühma asutamiseelne koosolek. Koosolekul osalesid töörühma liikmend  ja HTMi nõunikud Tõnu Tender ja Maie Soll.

Nõusoleku võõrkeeleõpetajate liidu asutamiseks andsid 4 organisatsiooni esindajad: Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Selts,Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts ja Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts. Asutamiskoosolek otsustati läbi viia kas 28. novembril või 5. detsembril.

 

 

17. oktoober

 

Toimus kursuse Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopakeelemapp õppetöös  kolmas koolituspäev. Koolituse päevakavas oli praktiline töö keeleoskustasemetega (retseptiivsed oskused), analüüsiti kodutööna koostatud ülesandeid ja tehti kokkuvõte rühmatööst.

 

Koolituse tagasisides andsid osalejad hinnagu koolitajatele, koolituse korraldusele ja sisulisele küljele. Osalejad hindasid koolitajate professionaalsust ja oskust  luua pingevaba ja sõbralik õhkkond ning panna osalejaid kriitiliselt mõtlema. Koolituse korraldust hinnati suurepäraseks või väga heaks. Osalejad pidasid väga tähtsaks seda, et nendega suheldi koolituste vahelisel perioodil. 

Osalejatele meeldisid koolituse praktilisus (rühmatööd, arutelud, ülesannete analüüsid), teemade käsitlemise konkreetsus, töökorrladus ja sisukad koolitusmaterjalid. Mis oleks võinud olla teisti? Sooviti rohkem koolituspäevi , rohkem praktilisi ülesandeid ja kohtumisi nendega, kes juba rakendavad õppetöös keelemappi. 53% osalejatest kavatsevad hakata õppetöös rakendama keelemappi, 24%  jagada koolitusel õpitut oma kolleegidega. 21% märkisid aga , et nad said juurde uusi teadmisi, kuid ei tunne end veel päris kindlalt ja soovivad iseseisvalt uurida koolitusmaterjale ja lisamaterjale ning  osaleda keelemapi jätkukoolitusel.

 

21. august: kursus Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopakeelemapp õppetöös

 

Toimus kursuse Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopakeelemapp õppetöös  esimene  koolituspäev.

Kursuse eesmärk on anda keeleõpetajatele teavet nimetatud dokumentide kohta ning esmased oskused

 

Euroopa Nõukogu (EN) keeleoskustasemete ja Euroopa keelemapi kasutamiseks õppetöös.

koolitajateks olid Tiina Kikerpill ja Ülle Türk tasrtu Ülikoolist ja HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Enne koolitusele tulekut pidid osalejad täitma kodutöö: täitma  2 skeemi.Euroopa keeleõppe raamdokumendi1. peatüki  ja Ü. Türki ja T. Tenderi 2 artikli põhjal.

 

Koolitusel osales 40 inglise, prantsuse, soome, saksa, vene ja eesti keele kui teise keele õpetajat.

 

Esimese koolituspäeval anti ülevaade koolituse eesmärkidest, ülesehitusest ja nõuetest,  ENi ja ELi keelepoliitika eesmärkidest  ja sihtidest, raamdokumendist (raamdokumendi struktuur, koostamise eesmärgid ja kasutusvaldkonnad, keeleoskustasmete süsteem, keeleõppija üld- ja suhtluspädevus). Praktilise töö käigus  õpiti määratlema õpilaste kirjutiste taset ja tehti esmatutvust Euroopa keelemapiga.

 

 Lisa:

 Koolituskutse

 

 

21. august: töörühma koosolek

 

Toimus töörühma koosolek. Koosolekul osalesid  Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu esindajad Ene Peterson,  Leili Sägi,  Raina Reiljan, Diana Joassoone; Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Krista Savitsch,  Vene Keele Õpetajate Seltsi esindaja Merike Soovares,  Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi esindajatena   juhatuse esimees Leena Punga ja juhatuse liige Annela Laht, Rootsi Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Juta-Tiia Mägi, Järvi Lipasti Soome Instituudist ja Terje Kruusimaa Soome Keele Õpetajate Seltsist.

 

Päevakavas oli lühikokkuvõte I poolaasta tegevusest eraldise kasutamise vahearuande põhjal, II poolaasta tegevuse arutelu ja põhikirja projekti arutelu. 

Koosolekul tehti kokkuvõte põhikirja projekti  koostamise käigu kohta ja  lepiti kokku  põhikirja olulisemates küsimustes: liikmelisus,  tegevuse  eesmärgid, liidu juhtimine ja struktuur,liidu  nimetus.

 

26. juuni

 

Töörühma liikmed osalesi  koostööoskuste koolitusel Tammsaare Koolituskeskuses. Koolituse  viis läbi osaühingu OÜ Inscape konsultant Henrik Guthan.

Koolitusel osalesidEne Peterson,  Evelin Müüripeal ja  Raina Reiljan (Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit ),  Erika Puusemp ja  Annela Laht (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts), Terje Kruusimaa (Soome Keele Õpetajate Selts),  Krista Savitsch, Piret Steinberg Ingrid Urb, Malle Ploovits (Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts), Nora Mals ja  Niina Peerna (Vene Keele Õpetajate Selts).

 

Koolituse päevakavas olid järgmised teemad: meeskondade arengu üldpõhimõtted, koostöö kujunemine (teooria, arutelu), konkreetsete ülesannete püstitamine  koostööks töörühma liikmete vahel.

Tagasiside koolitusele oli positiivne:  õpiti üksteist rohkem tundma ning suunama oma tegevust senisest enam koostööle erinevate aineorganisatsioonide vahel. Edasisieks tegevuseks püstitati väga konkreetsed ülesanded. Otsustati, et katusorganisatsiooni eesmärkide selgitamiseks on vaja  rohkem selgitustööd teha üksikõpetaja tasandil

 

12. juuni

 

Toimus jätkukoolituse Keelemapp õppetöös esimene kooolituspäev. Koolituse eesmärk on aidata keeleõpetajatel siduda Euroopa keelemapi vahendusel õppetööd Euroopa keeleõppe raamdokumendigatöö planeerimisel, õppeülesannete valimisel ja koostamisel ning  õpilaste hindamisel. Koolitusele valiti osalejad ankeetide alusel. Sooviavaldusi oli 40, aga neist valiti välja 25  inglise, saksa, prantsuse, vene, rootsi, soome ja eesti keele kui teise keele õpetajat. Osalejate valimisel arvestati  osalemist keelemapi ja raamdokumendi koolitustel, keelemapi kasutamise kogemust, koolitajakogemust ja/või  valmisolekut oma kogemuse edastamiseks pärast jätkukoolituse läbimist. Esimesel koolituspäeval käsitleti järgmisi teemasid:

Koolituspäeva lõpul selgitati osalejatele kodutöö ülesandeid. Iseseisva töö käigus on vaja välja töötada  1. poolaasta tegevuskava keelemapi kasutamiseks õppetöös;  kirjeldada täpsemalt  võtteid 1–2 motivatsioonistrateegia rakendamiseks. Koolitusel osalejatel on vaja rakendada oma teadmisi praktikas, ja nimelt, kasutada  õppetöös kahte eesmärgistamisega seotud tegevust, teha märkmeid õnnestumise kohta ja olla valmis jagama oma kogemust 2. koolituspäeval.

Tagasiside koolitusele oli positiivne. Osalejad ootavad huviga järgmist koolituspäeva.

 

Lisad:

Kursuse Euroopa keelemapp õppetöös koolituskava.

12. juuni jätkukoolituse tagasiside.

 

1. aprill

 

Artiklis Üheskoos oleme tugevamad, ühsekoos on meil rohkem võimalusi arutleb Ene Peterson selle üle, millised eelised on aineorganisastioonidel üheskoos tegutsedes ja milliseid võimalusi toob kaasa ühe katuse all tegutsemine. Ta kirjutab: Iga algus on raske. Kui veel mõned kuud tagasi tundusid paljud asjad võimatuna, siis üha rohkem süveneb teadmine, et üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on rohkem võimalusi”...

Loe artiklit siit:  

 Üheskoos oleme tugevamad, ühsekoos on meil rohkem võimalusi                                 

                                                              http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,23116

 

 

22. jaanuar

 

22. jaanuaril kohtusid katusorganisastiooni asutava töörühma liikmed  FIPLV-i peasekretäri Denis Cunninghamiga, kes oli aastatel 1998–2006 FIPLV-i president. Kohtumisel osalesid lisaks Eesti võõrkeeleõpetajate esindajatele ka HTM-i keeleosakonna juhataja Jaak Viller ja nõunik Maie Soll. Kohtumisel kinnitas Denis Cunningham, et Eesti võõrkeeleõpetajad on väga oodatud FIPLV-i (Keeleõpetajate  Assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon) ja NBR-i (Põhjamaade ja Balti regiooni) liikmeks.

 

 

Kasulikud lingid:

FIPLV http://www.fiplv.org/

 

Nordic-Baltic Region Bulletin

http://www.fiplv.org/Issues/nbrbulletin1.pdf

 

8. jaanuar

 

 

Kokku said võõrkeeleõpetajate aineorganisastioonide esindajad.  Koosoleku  alguses ei olnud meil veel päris selget ettekujutust loodava organisatsiooni eesmärkidest ja tegevuskavast, aga pärast mitmetunnist rühmatööd olid vastutajad nii põhikirja koostamiseks kui ka koolituste organiseerimiseks määratud. Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühingu juhatuse esimees Katrin Meinart oli nõus võtma enda ülesandeks põhikirja koostamise ja Krista Savitsch täiendkoolituse korraldamise.

Pingelises rühmatöös lõid lisaks eelpool nimetatutele kaasa Raina Reiljan (Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit), Juta-Tiia Mägi (Rootsi Keele Õpetajate Selts), Malle Ploovits (Tartu Saksa Kultuuriinstituut), Annela Laht (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts), Merike Soovares (Vene Keele Õpetajate Selts), Made Kirtsi (SA Archimedes) ja Terje Kruusimaa (Soome Keele Õpetajate Selts). Asutamiskoosolek otsustati läbi viia oktoobri lõpus/novembri alguses.