Koostööpartnerid

on nii Eestist kui väljaspool Eestit (nt Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Islandi, Bulgaaria jt maade võõrkeeleõpetajate võrgustikud).

Projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes)

osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Oleme organisatsioon,

mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit kutsub võõrkeeleõpetajate seminarile

Aktiivõppemeetodid võõrkeeletunnis. Liikumine ja õppimine.

Aeg: 7.aprill 2017  Koht: Tartu, Miina Härma Gümnaasium (Tõnissoni 3)

Seminari päevakava

10.30 – 12.00 *

Soovijatele giidiga ekskursioon Eesti Rahva Muuseumis. Loe täpsemalt seminari päevakava lõpus.

12:30 - 13:00

Registreerimine

13:00 – 14:30

Töötuba "Liikumisvõimalused ainetunnis"

Töötuba viivad läbi Katrin Mägi ja Liis Süda TÜ Liikumislaborist.

 

Liikumine ja õppimine - kas neid tegevusi saab ühendada? Anname väikese ülevaate sellest, mida on teada kehalise aktiivsuse ja õppimise seoste kohta. Tutvustame erinevaid võimalusi ainetundide sh võõrkeeletundide liikuvamaks muutmisel ja teeme ka praktiliselt läbi hulganisti erinevaid tegevusi.

 TÜ Liikumislabor keskendub hetkel peamiselt laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamisele. Liikumislabori algatusel on sündinud Liikuma Kutsuva Kooli programm, mille sihiks on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi koolipäevade aktiivsemaks muutmiseks.

14:30 – 15:15

Lõuna kooli sööklas

15:15 – 16:30

Töötuba „Mina ja ruum“

Töötuba viib läbi Evelin Rand, prantsuse keele õpetaja Tartu Descartes`i Lütseumis ja Miina Härma Gümnaasiumis

Evelin on ka armastatud koolitaja, keda huvitavad ja inspireerivad mängulised võtted keeletunnis.   2016.aastal anti Evelinile Prantsuse Vabariigi ordeni «Akadeemilised Palmioksad» rüütlikraad.

Töötoas uuritakse ruumi võimalusi ning nende kasutamist mängulise õpikeskkonna loomisel. Proovime koos peamiselt improteatrist alguse saanud võtteid, mis sobivad ka koolitundi.

Sirutuspaus

 

16:30 – 17:30

„Suhtlemismänge ja keeleharjutusi vähese keeleoskusega õppuritele“

 Töötuba viib läbi Kristel Sävborg, rootsi keele õpetaja

 

 Kristel Sävborg on töötanud rootsi keele õpetajana 24 aastat, sellest suurema osa Tartu Rahvaülikoolis. Keeletunnid Kristeliga on alati väga loomingulised. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon valis Kristeli 2012. aastal Aasta koolitajaks. Kuna rootsi keel on „väike“ keel võrreldes teiste keeltega, siis pole ilmunud nii palju head õppematerjali, mida tundides kasutada. Selline olukord sunnib õpetajat ise välja nuputama erinevaid keeleharjutusi ja otsima kõikjalt põnevat materjali. Hämmastav on Kristeli oskus panna üsna vähese keeleoskusega õppurid omavahel rääkima. Kristel on küsinud oma õppurite käest tagasisidet, et millised suhtlemismängud ja keeleharjutused neile kõige enam on meeldinud ja neid ta ka oma õpitoas teie inspireerimiseks tutvustab.

17:30 - 17:40

Koolituspäeva lõpetamine, osalemistõendite väljastamine

 

OSALEMISTASU

EVÕLi liikmetele: 10 eurot Mitte-liikmetele: 20 eurot

Pärast registreerimist saate kinnituse ja teile väljastatakse arve.

Osalustasu sisaldab koolitust ja lõunasööki.

 

REGISTREERIMINE

Registreerimine kuni 30.märtsini 2017 (või nii kaua, kui kohti jätkub).

Kohtade arv on piiratud! Kohad on täis.

*EKSKURSIOON EESTI RAHVA MUUSEUMI

Soovijatele giidiga ekskursioon kell 10.30 – 12.00 Eesti Rahva Muuseumis.

Giidiks on Krista Pisuke, kes on Tartu Rahvaülikooli inglise keele õpetaja ja ERMi giid.

Grupipilet õpetajale (sooduspilet) maksab 6 eurot (selle tasub iga osaleja) , tavahind 10 eurot, grupp algab 10-st inimesest. EVÕL tasub giiditeenuse eest.

Koolitusel osalejad saavad tunnistuse.

 

Koolituse läbiviimist toetab Haridus-ja Teadusministeerium ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit.

Lisa:

Seminarikava

 

Lisainformatsioon

Terje Kruusimaa See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Registreerimisega ja arvete väljastamisega seotud küsimused:

Ene Peterson See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. mob 53473836

Tule koolitusele uusi ideid saama!           

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž organiseerib koostöös

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga seminari

VENEKEELSE KOOLI LÕPETAJA TOIMETULEK ÜLIKOOLIS JA TÖÖELUS

Aeg:      30.03.2017, kell 13.00-16.00

Koht:     Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž, auditoorium 9

                Järveküla tee 75, Kohtla Järve


Seminari põhiteemad:

  1. vene kooli õpilaste eesti keele oskus ja taseme eksamite tulemused
  2. venekeelse põhikooli ja lasteaia tulevik
  3. missugust eesti keele oskust on kõrgkoolis ja tööturul tarvis

Osalemistasu: 10 eurot, EVÕL liikmetele 5 eurot

Osalemistasu sisaldab kaht kohvipausi ning seminari materjale

Seminaril osalejad saavad osalemistõendi.

Seminari läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Kaire Viil, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja   See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. tel +372 5101083

Ene Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži lektor,

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel +37253473836

Registreeru siin

https://www.ttu.ee/taiendusoppijale/koolituskalender/algavadkoolitused/?id=26999&koolitus=8653

Vaata seminari kava siin

 

Margit Kirss, Suure-Jaani Gümnaasiumi  inglise keele õpetaja

 

21. jaanuari 2017 toimus Viljandimaa võõrkeeleõpetajate esimene ühine koolitusseminar projekti „Ühe Mütsi Alla“ käigus. Projekt sai teoks Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Projekti eesmärk on luua võõrkeelte ühine aineliit ning seminar oli koostöö algatuse esimene samm.

Koolituse teemad olid „Innovatiivne keeleõpe klassiruumis“ Ott Ojametsa juhendamisel ning Inspireeriv õpetamine“  Harald Lepiski instrueerimisel.

Ott Ojamets andis meile palju mõtteainet sellest, kuidas muuta õppeprotsess õppija jaoks nauditavaks ning tulemusrikkaks arvestades teaduslikke uuringuid õpistiilide ning mälu kasutamise kohta. Näiteks oli huvitav tõdeda, et inimene vajab mistahes võõrkeeles suhtlemiseks umbes 1200 enim kasutatavat sõna, et toime tulla 71% kõikides elus ettetulevates keelesituatsioonides. Ott andis meile ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas taolise tasemeni jõuda nii, et tunnis ei kaota keegi motivatsiooni, kuid samas toimub intensiivne õppimiseprotsess. Saime kinnitust, et keeleõppija kaks kõige peamist aspekti õpitava teema kohta on algajail huvitavus ning konteksti tundmine ja edasijõudnuil huvitavus ning kasulikkus elu parendamisel. 

Kuigi me õpetajatena olime teadlikud visuaalsest, auditiivsest ja kinesteetilisest õpistiilist, avas Ott Ojamets meie silmad, kuidas me antud õpistiile saame igapäevases klassiruumis arvestada ning pakkuda õpilastele just neid keeleülesandeid, mis sobivad kõikide stiilidega. Näiteks, teades, et 65% õpilastest on visuaal-kinesteetilised õppijad, on vajalik teha intensiivsesse õppimisse väike paus iga 15 minuti järel, mis tuleks täita kinesteetilise tegevusega – nalja, emotsiooni, lõhna või maitsega (šokolaad on hea variant), kuna õppimise efektiivsus langeb selle aja jooksul märgatavalt. Kinesteetiline tegevus aga aitab efektiivsust üleval hoida.

Harald Lepisk aitas meil leida inspireeriva kooli mudelit läbi rühmatöö, kus me saime võimaluse arutada õppija tulevikuoskuste üle pakkudes välja inspireerivaid keeleõppe algatusi ning võimalusi, millega meie ise saame teha kooli huvitavaks. Erinevate ideede hulgast jäi näiteks kõlama keeleõppe/ ettevõtluslaager, kus õpilased saaksid end arendada läbi tegeliku elu simulatsioonimängude. Analüüsisime ka endid mõeldes, miks me oleme õpetajad ja kas me naudime seda, mida me elus teeme. Harald andis meile ülevaate, millest sõltub inimese õnnelikkus  - geneetika, eluolud ja peaasjalikult suhtumine. Õppisime seitsme õnnelikuks olemise harjumuse kohta, millest jäid kõlama kaks olulisimat– õnnekõnd ning tänulikkuse päevik.

Usume, et koolitajad andsid palju mõtteainet ja motivatsiooni, et järgmine kord õpilaste ette astudes oleme kõik sammukese õpilastele inspiratsiooniallikaks olemisele lähemal ning oskame olla õnnelikud igas olukorras.  Koostööpäev aitas meil mõista, et pole nii oluline, millise võõrkeeleõpetajad me oleme, vaid et meil on õpilasi juhendades ühised eesmärgid ning meil jätkub ja inspiratsiooni nende eesmärkide saavutamiseks. Ühe mütsi olles suudame efektiivsemalt üksteist toetada ja ideid rakendada, milleks üksi olles jõust ja ressurssidest vajaka võib jääda.

Fotod (Enna Audova) leiate siit: PILDIALBUM

Leili Sägi, Pärnu Tammsaare Kooli ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpetaja, EVÕLi juhatuse liige 2013-2016

 26.novembril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses EVÕLi sügiskonverents „Digiajastu õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused“.

Konverentsi avaettekanne oli HTMi keeleosakonna juhatajalt Piret Kärtnerilt. Ettekanne oli oma tuntud headuses suurepäraseks alustuseks kogu päevale.

Plenaarettekandega teemal „Tööõnnest X, Y ja Z ajastul“ esines karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar – Veelmaa. Teemad, mida ta käsitles, olid järgmised: muutunud tööõnne filosoofia; mida oodata oma tööelult ja miks tuleks valmis olla koguni 4-5 karjääriks eluaja jooksul; tuleviku kompetentsid ja tööõnne valem. Pikaaegse tööõnne uurijana on Saar-Veelmaad alati huvitanud, kuidas ka töökeskkondades säilitaksid inimesed oma rõõmu ja et silmist ei kaoks sära.

Digiõppe tulemuslikkusest õppetöös õpilaste pilgu läbi kõneles Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros. Ettekanne rajanes õpilaste küsitlusel ning pakkus saalitäiele õpetajatele suurt huvi.

Omanäoliste koolide blokis said kuulajad kõigepealt teada Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kui mitmekultuuriliste koolide ühe lipulaeva kogemustest.

Tartu Hansa Kooli avatud ruumis õppimise ja õpetamise teema on viimase aja meediast läbi käinud. Õppejuht Marika Vares koos noore inglise keele õpetaja Stefi Tompiga tutvustasid möödunud õppeaasta kogemusi õpetamisest ja õppimisest avatud alal ning tutvustasid ühtlasi uusi sihiseadeid. Rõhutati, et õpetajad töötavad meeskondades ka tundide ettevalmistamisel, üritades leida koostöös parimaid lahendusi ka hariduslike erivajadustega õpilastele positiivse õpikogemuse pakkumiseks avatud alal, unustamata seejuures lõimingutööd.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser kõneles oma kooli professionaalsetest õpikogukondadest õpetajate koostöövormide kolme näite varal. Nendeks on projekt „Õpikeskkond ja pedagoogiline analüüs“ ehk LP mudeli rakendamine õppe- ja kasvatusküsimuste arutamiseks, projekt „Linpilcare“ ehk õpetajate tegevusuuringud nende professionaalse arengu toetuseks ning ainetevahelise lõimingu projektid.

Järgnesid töötoad ja lühiettekanded, kus igaüks sajast osalenust võis leida enda jaoks huvipakkuvaid teemasid.

Vastselt EVÕLi juhatusse valitud Kati Bakradze, Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja lühiettekande teemaks oli andekas laps ja andekas alasooritaja. Kõneleja eesmärgiks oli   välja tuua võimalikke tähelepanekuid andeka lapse äratundmiseks ja tema aitamiseks. On ju andekus keeruline mõiste ning veelgi keerulisem on selle erinevaid vorme või avaldumisviise lapses ära tunda.

Inga Mangus, Euroopa Keelte Kooli juhataja ja Merge Simmul, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja on võtnud eesmärgiks süsteemsete digimaterjalide väljatöötamise. Eesti keele õpikute sarjas “Minu eesti keel” keskenduvadki autorid sellele, et siduda õpiku sisu vastavale keeletasemele sobiva ja teemadega seotud digimaterjaliga, muutes sellega õppeprotsesis huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

„Katseta ja õpi! Ilming 2017“ kui soome-eesti tiimõpet tutvustas Skype’i vahendusel soome keele õpetaja ja innovaator Juhani Koivuviita.

.Digiajastu õppija kui muutunud õppija mudelit lahkasid Siret Piirsalu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli keeleõppe koordinaator ja eesti keele lektor ning Elle Sõrmus, sama kõrgkooli õppejõud-õpetaja.

Projekti „Erinevate kultuuride ühised väärtused " tutvustus TAGi õppealajuhataja Jelena Bitova sama kooli abituriendi Denis Salmijanoviga.

„Euroopa Nüüdiskeelte Keskus: võtmeteemad, ressursid ja planeeritavad tegevused“ -    nimetatud teemat tutvustas HTMi keeleosakonna  peaekspert Pille Põiklik.

Vabatahtliku õpetajana kaks kuud Birmas töötanud Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Müür, kellest sai uus EVÕLi juhatuse liige, kõneles kaasahaaravalt oma erakordsest kogemusest ning julgustas õpetajaid sarnast sammu ette võtma.

Teemat „Kuidas olla õpetaja 21. sajandil?“ käsitlesid  Merike Saar, Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja, TTÜ haridustehnoloog ja Marge Kusmin, TLÜ doktorant, haridustehnoloog.

„Motiveerivad digivõimalused keeletunnis“ oli Karola Velbergi teema.Temastki sai uus EVÕLi juhatuse liige. Velberg töötab Viendra Koolituses soome keele õpetajana.

Vikipeedilistest võimalustest võõrkeele õppimisel kõneles Ursula Erik, Eesti Maaülikooli lektor.

Rääkivat sõnaraamatut tutvustas  Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kooli õpetaja, haridustehnoloog.

„Kuidas õpitakse Üleilmakoolis?“ Nimetatud teemat tutvustas Helja Kirber, Tuglase Seltsi eesti ja soome keele õpetaja ning Üleilmakooli juht ja eesti keele õpetaja.

Konverentsipäev oli pikk, ent sisukas ja rohkelt mõtteainet pakkuv. Vajab ju digiajastu õpilane uutmoodi lähenemist ja selleks tuleb meil, õpetajail kätt aja pulsil hoida.

 

Plenaarettekanded

  1. Piret Kärtner
  2. Tiina Saar-Veelmaa
  3. Mikk Tarros
  4. Anu Luure
  5. Marika Vares, Stefi Tomp
  6. Hiie Asser

Ettekanded

  1. Jelena Bitova
  2. Juhani Koivuviita
  3. Pille Põiklik
  4. Tiiu Müür
  5. Kati Bakradze

Töötoad

  1. Karola Velberg
  2. Merike Saar, Marge Kusmin