Trüki

Erinevaid keeli ja kultuure tutvustav Euroopa keelte päev on muutunud  iga-aastaseks traditsiooniks. Eriti suur rõhk on aastal 2011, mil   tähistame keeltepäeva kümnendat  aastapäeva. 2001.aastal hakati Euroopa Nõukogu algatusel tähistama  Euroopa keelte päeva  kõigis EN kuuluvates riikides.

Euroopa Liit tähistab oma keelelist mitmekesisust 26.septembril, mil liikmesriigid korraldavad kultuuridevahelise sillana mitmesuguseid üritusi.Keelte osas on Euroopa Liidus suur valikuvõimalus: 23 ametlikku ja enam kui 60 muud laialdaselt kasutatavat keelt. Kogu selle keelelise mitmekesisuse juures on vaid umbes pooled kodanikest võimelised vestlema mõnes teises keeles peale oma emakeele. Euroopa Liidu keelepoliitika eesmärgiks on, et iga kodanik valdaks oma emakeele kõrval veel kaht võõrkeelt. Lisaks inglise keelele on  vaja ka teiste keelte oskust. Keelteoskus annab inimestele enam kasu Euroopa integratsiooni pakutavatest kultuurilistest ja sotsiaalsetest võimalustest.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu tegevuse üheks eesmärgiks on keelelise mitmekesisuse toetamineHaridus- ja Teadusministeeriumi toetusel korraldas võõrkeeleõpetajate liit  kaks Euroopa keeltepäevale pühendatud üritust: 28. septembril Tallinnas ja 21. oktoobril Tartus

Tallinna seminaril olid  esinejateks prantsuse keele õpetaja Francois Mary  Cuny ja Tallinna Linnaarhiivi teadur  PhD Tiina Kala.  Francois Mary Cuny on elanud Eestis kümmekond aastat ja räägib  eesti keelt vabalt. Ta andis oma ettekandes ülevaate prantsuse keele  õpetamisest ja õppimise motiividest Eestis prantslanna pilgu läbi. Üllatav oli teada saada, et  prantsuse keelt õpitakse ka selleks, et  teha  tutvust prantsuse köögiga või  minna Prantsusmaale viinamarju korjama.

Tiina Kala ettekandest saime  teada, mis keeli kasutati keskaegses Eestis asjajamisekeelena,  mis keeles ja mida õpiti  tol ajal koolides,   millised haruldased dokumendid on hoiul Tallinna Linaarhiivis ja mis infot me võime neist leida. Ettekande slaidide toel saime pilgu heita ka mitmetele haruldastele dokumentidele (nt  pärgament- ja paberürikud  13. - 16. sajandist,  linnaraamatud 14. - 19. sajandist, esimese eestikeelse trükitud raamatu, nn. Wanradt-Koelli katekismuse fragmendid aastast 1535, esimese ulatuslikuma eestikeelsete tekstide kogu - Tallinna Pühavaimu kirikuõpetaja Georg Mülleri jutluste käsikirjad 1600 – 1606).   T. Kala rõhutas, et vanade, valdavalt keskalamsaksa- ja saksakeelsete dokumentide kasutamine eeldab põhjalikku erialast ettevalmistust, vana keele ja kirja tundmist.

Tartus olid meie külalisteks härra Ricardo Elias Matteo Durand, hispaania keele õpetaja, tõlk ja Peruu aukonsul Eestis ning Gao Jingyi, Tartu ülikooli doktorant ning hiina keele õpetaja. Nauditav ettekanne hispaania keelest ja kultuuriruumist mõjus kuulajatele väga rikastavalt. Pingsa tähelepanuga kuulati teist  esinejat, kelle ettekanne käsitles eesti ja hiina ning uurali keelte ühiseid etümoloogiaid.

Euroopa keeltepäevale pühendatud ürituste eesmärgiks oli teavitada võõrkeeleõpetajaid nimetatud tähtpäeva olemasolust ning tutvustada erinevaid maid, keeli ja kultuure. Kokku osales meie üritustel 59 keeleõpetajat.

 

Ene Peterson

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees

Leili Sägi

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige