EVÕL



Trüki

Uued võimalused Eesti võõrkeeleõpetajatele.

2.aprillil leidis Tallinna ülikoolis aset võõrkeeleõpetajate konverents  teemal „Mitmekeelse ja -kultuurilise hariduse edendamine Euroopas: Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) programmidest“.

Eesmärgiks oli seatud võõrkeeleõpetajatele teabe jagamine ning võimaluste tutvustamine seoses  ECMLi projektidest, õpitubadest ja konverentsidest koosnevate keskpikkade programmidega, kuhu on oodatud 34 Euroopa Nõukogu liikmesriigi osalejad. Suurem osa üritusi toimub Austrias Grazis.  

Konverentsi avas EVÕLi juhatuse esimees Ene Peterson, sissejuhatava ettekande „Keelepiiridele püüdes“ pidas haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. Konverentsi esimeses pooles kuulati järgmisi ettekandeid: „Eesti osalejad ECMLi programmides ja otsustamisprotsess“ (Kristi Mere, REKKi keeleosakonna peaspetsialist, Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kontaktisik), „Eesti osalejad ECMLi programmides 2008-2011“ (Suliko Liiv, TLÜ germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse juhtivnõukogu liige), „Keeleeksamite ühitamine Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemetega“ (Ene Alas, TLÜ germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi lektor).

Plenaarettekandega „ECML Programme for 2012-2015: what, how, when and why participate“ esines Jyväskylä ülikooli rakenduslingvistika emeriitprofessor, Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse konsultant Sauli Takala, kel on põhjalikud rahvusvahelised kogemused keeleoskuse testimist ja hindamist käsitletavates uurimustes, keelepoliitikas, keeleõpetuse kavandamisel, õppekavade arendamisel ja õpetajate koolitamisel. Muuhulgas pakkus tema mahukas ettekanne õpetajatele teavet, kuidas saada ECMLi tööst kasu, kuidas kandideerida pakkumusprojektis osalemiseks meeskonnaliikmena või projekti juhtimiseks koordinaatorina, aga ka meeskonnana oma projektiga, mis käsitleb programmi mõnd valdkonda (www.ecml.at/call).

Pärast lõunapausi tutvustas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik, Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kontaktisik Maie Soll ECMLi uut programmi läbi Eesti ootuste prisma. Kõneleja julgustas võõrkeeleõpetajaid olema aktiivsed ning mitte pelgama uusi väljakutseid. Soov olla uute algatuste, metoodikate sünni juures, innustada üksteist ning muuta seeläbi oma tunnid õpilastele motiveerivamaks sobib iseloomustama kaasaegset võõrkeeleõpetajat.

LAK-õppe õpetaja pädevusnõudeid kajastas TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna inglise keele ja kultuuri lektori Evi Saluveeri ettekanne. Ettekanne tutvustas  ECMLi projekti „Curriculum development for Content and Language Integrated Learning“ ekspertgrupi kohtumist novembris 2011, millel vaagiti LAK-õppe õpetajate koolituse raamistikku ning selles kirjeldatud õpetajate pädevusnõudeid.

Tamsalu gümnaasiumi inglise keele õpetaja Anne Kraubner tutvustas kuulajaile Bergeni Can do projekti, mille eesmärkideks oli täiendava materjali andmine Euroopa keelemapile ning arendades viise, kuidas kirjeldada õpilaste oskusi võõrkeeles, koostada materjale, mis peegeldaksid 12-15 aastase õppija maailma nende endi väidetele toetuvalt.

Tallinna Inglise kolledži õppedirektori Anu Partsi ettekanne teemal „Sisupõhine õpetamine+ mitme keele/kultuuri teadlikkus (ConBat+)“ tutvustas projekti, mille eesmärkideks oli arendada õpetaja pädevusi töötamiseks mitmekeelses ja –kultuurilises klassis, anda kogemusi koostöisest lõimitud õppematerjalide loomisest, koostada erinevates õppeainetes ja kooliastmetes kasutamiseks õppijate erinevaid keeli ja kultuuritaustu väärtustavaid õppematerjale.

Pärast kohvipausi sai sõna Tartu Forseliuse gümnaasiumi õppealajuhataja, inglise ja vene keele õpetaja Sirje Tarraste , kelle ettekanne „Abimaterjal õpetajale Euroopa keelemapi raamdokumendi kasutamisel“ tutvustas 2008.aastal alanud projekti, mille eesmärgiks oli luua õppetekstide ja –ülesannete keeletaseme hindamiseks raamdokumendil põhinev kompaktsem hindamisvahend.

Järgnes Loo keskkooli saksa keele õpetaja, TÜ doktorandi Helgi Orgi ettekanne teemal „Keele ja sisu integreerimise meetodi (CLIL) rakendamine teiste keelte (v.a. inglise keele) vahendusel“. Kõneleja tutvustas oma kogemusi seminarilt, mille eesmärkideks oli ülevaade vastavasisulistest projektidest Euroopas, sellealase tegevuse tutvustamine, soovituste väljatöötamine projektide elluviimiseks ning koostöö tihendamine eri riikide õpetajate vahel.

Erinevate digitaalsete keeleõppe võimalustega tutvus Tallinna polütehnikumi inglise keele õpetaja Ege Meister 2009.aasta  Grazis. Õpitoas käsitleti erinevaid meedia ja IT vahendite kasutamise põhimõtteid keeleõppes, praktilised ülesanded valmisid töörühmades.

Lõpuettekanne oli Ene Petersonilt, kes kõneles 2009.aastal Grazis toimunud 34 Euroopa riigi keeleõpetajate võrgustike juhtide/esindajate seminarist. Uus projekt „Language Associations and Collaborative Support“ on mõeldud tugevdama eri riikide võõrkeeleõpetajate koostööd ning arendama nende pädevust selles, kuidas mõjutada hariduspoliitikat keeleõpetajate võrgustike kaudu (http://lacs.ecml.at).

Kogu päeva vältel pakkusid võõrkeeleõpetajatele uudiskirjandust kirjastused Allecto, TEA Kirjastus ja Atlex. Konverentsi läbiviimist toetas haridus- ja teadusministeerium.

 

Leili Sägi

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aseesimees

              

 
MTÜ Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Tel: 33 63 927