EVÕL



Trüki

Detsembri hakul tähistas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit  (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja –õpetus muutuste tuules“. Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, heita pilk tulevikku, tutvustada erinevate võõrkeelte õpetajate parimat kogemust ning toetada seeläbi keeleõpetaja professionaalset arengut. Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil oli osalejaid sadakond. Plenaarettekannetega oli  täidetud tegusa päeva esimene pool, pärastlõunal jätkus töö sessioonides. 

Leedu Võõrkeeleõpetajate Assotsiatsiooni (Lietuvos kalbų pedagogų asociacija, LKPA) president Egle Sleinotiene tutvustas kokkutulnuile assotsiatsiooni missiooni, tegevusi Leedus ning võimalusi rahvusvaheliste võrgustike liikmena. Mõtteaineks pakkus E. Sleinotiene mitmeidki ettepanekuid, kuidas laiendada võõrkeeleõpetajate liitude tegutsemisvõimalusi. Tema ettekandest jäi kõlama mõte: „Esmatähtis on oskus kuulata, alles seejärel, et sind mõistetakse“.

Võõrkeelte õppest Eesti üldhariduskoolides kõnelesid HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender ja REKKi keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar. Esimene neist viis kuulajad arvude maailma, tutvustades ELi liikmete ja kandidaatriikide võõrkeelte oskust, keelteoskuse statistikat Eestis rahvaloenduste andmetel, võõrkeelte õppimist üldhariduskoolides ning puudutas ka ENi keeleõppe raamdokumendi ja Euroopa keelemapi Eesti versiooni temaatikat. Võõrkeelte õppe probleemidega Eesti üldhariduskoolides tutvustas kuulajaid K. Sõstar, kes peatus lisaks võõrkeelte strateegial ning uue riikliku õppekava rakendamise küsimustel. RÕK 2010 võõrkeelte valdkonna juht Piret Kanne REKKist kõneles õpitulemustest võõrkeelte valdkonnas. Õpikoormuse vähendamist, õpitulemuste ea- ja jõukohasuse arvestamist, heade tulemuste saavutamist kohustusliku tundide arvu puhul – kõike seda pidas oma töös oluliseks võõrkeelte valdkonna töörühm. Suurt tuge saadi  õpetajate laiaulatuslikust küsitlusest, mida P. Kanne esitles ja analüüsis.

Irene Käosaar, HTMi üldharidusosakonna juhataja rõhutas oma ettekandes lõimitud aine- ja keeleõppe mõju uues riiklikus õppekavas, mille läbi on LAK-õpe muutunud Eesti haridussüsteemi lahutamatuks osaks. TÜ inglise filoloogia osakonna lektor Ülle Türk heitis põgusa pilgu Euroopa keelemapi arenguloole ja tuleviku väljavaadetele ning keskendus sellele Eesti kontekstis. Kuulajad said vastused küsimustele: mida on meil seni keelemapi kasutuselevõtuks tehtud? mida oleks vaja teha, et keelemapp Eestis laiemalt tuntud saaks ning enam kasutamist leiaks? kuidas seostub keelemapp uue põhikooli riikliku õppekavaga?

Pärast lõunapausi ja võõrkeelse kirjanduse uudistamist-ostmist kirjastuselt Allecto jätkusid ettekannete sessioonid kahes rühmas.

Euroopa keelemapi teemat erinevatest aspektidest kajastasid oma ettekannetes Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi  vene keele õpetaja Leeni Simm, Margit Kirss Viljandi maagümnaasiumist ning Hiie Allvee Viljandi Paalalinna gümnaasiumist ja Rahumäe põhikooli prantsuse keele õpetaja Mare Valk. Veebipõhiseid õppekeskkondi ning innovaatilisi projekte võõrkeele õppimisel ja õpetamisel tutvustasid Tabasalu ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja Krista Savitsch ja klassiõpetaja Lea Netz. E-õppest kõne- ja tekstiõpetuse kursuse näitel kõneles TTÜ Virumaa kolledži eesti keele õpetaja Kaire Viil. Oma kogemusi sugestiivõppe kasutamisest soome keele tundides jagas Loo keskkooli eesti ja soome keele õpetaja Ebe Talpsepp. Varajase võõrkeeleõppe probleemistikku saksa keele näitel tutvustasid Merle Jung, TÜ saksa keele didaktika dotsent ja Eve Teder, Eesti Kunstiakadeemia saksa keele õpetaja, võõrkeeleõppe koordinaator. Maie Põdramägi, Rakvere gümnaasiumi saksa keele õpetaja-metoodik tõi kuulajateni oma kogemusi õpilaste motiveerimisest läbi koostööprojektide (ka Saksa televisiooniga). Kätlin Hommik, Saaremaa ühisgümnaasiumi prantsuse, araabia ja inglise keele õpetaja, andis ülevaate, kus ja mis tasemel on Eestis võimalik araabia keelt õppida ning kes on õppijateks. Signe Abel Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest ja vabakutseline Mare Kitsnik tutvustasid MISA projekti raames 2009-2010 valminud õppekomplekti „Õiguse jõud. Turvalisuse valdkonna töötajate erialane eesti keel.“ Ülle Türk andis tarvilikke näpunäiteid, millest alustada Euroopa keelemapiga. Pärnu vene gümnaasiumi õpetaja-metoodik Leili Sägi kõneles eesti keele kui teise keele lõimingust ning lõimingu võimalustest põhikooli õppekavas.

Konverents läks igati korda ning  erinevate võõrkeelte õpetajatel oli meeldiv kokku saada. Selle õnnestumise nimel pingutas EVÕLi juhatus eesotsas väsimatu esimehe Ene Petersoniga. Tagasiside konverentsile oli positiivne, üheks tugevuseks peeti arvukate tegevõpetajate esinemist. Huviga oodatakse juba praegu liidu järgmisi ettevõtmisi.

Üheainsa aastaga on võõrkeeleõpetajate koostöö Eestis reaalsuseks saanud. Jätkuvat energiat uute ideede ja projektide elluviimisel!

 

Leili Sägi

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aseesimees

 
MTÜ Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Tel: 33 63 927