Trüki

 

Araabia keele õpetamine Eestis.

 Kätlin Hommik-Mrabte on lõpetanud Pariisi Ülikooli (Sorbonne 4) arabistika ja Tartu Ülikooli romanistika erialal; hetkel õpib Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke magistrantuuris. Ta on Saaremaa Ühisgümnaasiumis prantsuse, inglise ja araabia keele õpetaja, Eesti Islami Koguduse ametlik tõlkija ja esimese ning suurima eestikeelse islamit tutvustava veebilehe www.islam.pri.eeja Eesti moslemite kuukirja "Iqra" peatoimetaja

Ettekandes antakse lühiülevaade sellest, kus ja mis tasemel on Eestis võimalik araabia keelt õppida, kes on õppijateks, kui palju neid on, mis vanuses nad on ja mis põhjustel nad on otsustanud just araabia keelt õppida. Ettekande info on kogutud erinevatelt Eesti araabia keele õpetajatelt ja õppijatelt. 

E-õpe keeleõppes kõne- ja tekstiõpetuse kursuse näitel

Kaire Viil on  lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduse magistriõppe 2008. aastal. Ta  on eesti keelt võõrkeelena õpetanud 1998. aastast. Samuti on ta   töötanud ka täiskasvanute koolitaja ja emakeeleõpetajana. Oma töö kõrvalt kirjutab  ta  täiendava eesti keele õppe projekte, artikleid kõrgharidusest ning keeleõppest. Vabal ajalarmastab Kaire lugeda    kirjandusklassikat või teeb käsitööd.

Kõikidel üliõpilastel pole alati võimalik auditoorsetes tundides käia, e-kursuse abil

Ettekandes näidatakse järgmisi e-õppe vahendeid: Moodle õpikeskkonna vahendid, Hot Potatoes testid, autentsed tekstifailid ja videomaterjalid, interaktiivsed viktoriinid. Kursus toetab ja kinnistab auditoorsetes tundides omandatut ning e-kursuse tulemusi arvestatakse lõpphinde kujunemisel.

Projektid motiveerivad saksa keelt õppima.

Maie Põdramägi lõpetas Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogi-saksa keele õpetajana.
2005. a.  lõpetas ta  Saksamaal Hageni Kaugõppeülikooli kaheaastase magistriprogrammi

„Deutschlandstudien", erialaks saksa keel ja saksa keele õpetamine. Alates 1980 aastast töötab Maie  Rakvere Gümnaasiumis. Saksa keelt on ta  õpetanud kõikides vanuseastmetes. Lisaks eelpoolöeldule
tegeleb ta  rahvusvaheliste projektidega,  mille kohta leiate info Rakvere Gümnaasiumi kodulehelt  www.rakgym.edu.ee. 2008-2010 koordineeris ta Rakvere Gümnaasiumis energiasäästu projekti, rohkem infot projekti kohta leiate  www.flicktheswitch.eu.

Keeleõppeprojekt "Keel ja keskkond" pälvis Euroopa keeleõppeprojekti tunnuskirja.
Projekt „Euroopa keeltepäeva tähistamine " nimetati aasta võõrkeelealaseks teoks 2007.

Maie Põdramägi püüab leida õpilastele huvitavaid ettevõtmisi, et tekiks huvi saksa keele ja kultuuri vastu. Koostööprojektid (nt saksa televisiooniga)  aitavad propageerida huvi saksa keele õppimise vastu. Rakvere gümnaasiumis on  ZDF-i telesaate mõjul on algklasside õpilaste hulgas suurenud huvi  saksa keele õppimise vastu.ZDF-i telesaade 1, 2 oder 3. http://www.tivi.de/fernsehen/12oder3/start/

 

The   Challenge of Being a Memeber of a Language Teachers` Association  

Euroopa keelemapp ja noor õppija (9-11a) Vanalinna Hariduskolleegiumis.

EN ühtsete keeleoskustasemete kirjelduste hulgas puudub Läbimurdetaseme (A1) trükitud aktsepteeritud dokument. Kuna noore õppija tarvis oleks vaja tasemekirjeldust, mis jääks allapoole taset A1 ja õpikud sellele tasemele, näiteks, vene keele õpetamiseks puuduvad, on teema aktuaalne. VHKs alustatakse vene keele õpetamist 3. klassist ja see on A keel kolme nädalatunniga. 6. klassist lisanduvad saksa ja prantsuse keel 2 nädalatunniga. Inglise keelt õpitakse 1. klassist keelekümbluse metoodika järgi. Ettekandes püütakse lühidalt kirjeldada noore õppija õpetamisega seotud probleeme uue õppekava valguses, rääkida keeleõpetajate koostööst ja Euroopa keelemapi kohandamisest noorele õppijale. 

Sugestiivõppe kasutamisest soome keele tundides.

Soome keelt õpetatakse Loo Keskkoolis alates 1990. aastate algusest. Et tegemist on kaua  olnud valikainega, siis on soome keel kujunenud keskkooliõpilastele neljandaks võõrkeeleks inglise, vene ja saksa keele kõrval. Seetõttu on soome keel sageli sattunud tunniplaani koolipäevade lõppu kaheksandaks või isegi üheksandaks tunniks.On selge, et sellisel kellaajal nn. tavameetoditega õpilaste huvi uue keele vastu kaua üleval ei hoia. Et olen kahel korral (2005. ja 2010.a.) töötanud Soomes Tamperes, õpetades  sugestiivmeetodiga immigrantidele soome keelt, otsustasin kasutada sugestiivõppe elemente ka tavakooli tundides. Õpilastele on need võtted meeldinud ning nad on edukalt  esinenud üleriigilistel soome keele olümpiaadidel. Ettekandes avatakse lühidalt sugestiivõppe olemus ja tutvustatakse mõningaid töövõtteid. Lõpus antakse ülevaade õpilaste hinnangust tundides tehtavale. 

Euroopa keelemapi tutvustamise võimalustest lastevanematele.

 Kuna Rahumäe põhikooli kõrval tegutseb erahuvikool, mida finantseerivad lapsevanemad, on nad enam huvitatud oma lapse saavutustest. Euroopa keelemappi hakatakse kasutama alates 6.klassist, mille lõpus peaks olema omandatud A1 keeleoskustase. Kevadel oli avalik esinemine vanematele, kus õpilased demonstreerisid erinevate osaoskuste omandamise taset. Enne esinemist tutvustati Euroopa keelemappi- selle ideed, ülesehitust ja kasutamise põhimõtteid. Iga vanem sai kätte oma lapse keelemapi ja sinna kogutud näidistööd. Esinemine algas enda tutvustamisega. Järgnes CD-Rom kuulamisülesanne (kellaajad) smart-tahvlil. Seejärel oli suuline esitus, kus kõik rääkisid lühidalt talle lähedasel teemal.Kõik esitused tõlgiti eesti keelde. Järgnesid suuline suhtlus ja kirjutamine, kus esitati küsimusi ja vastati neile ning kirjutati (arvuti) vastused tahvlile. Lõpuks loeti-tõlgiti eelnevalt tahvlile kirjutatud vestlusvooru vastused. Vanemate arvates oli esinemine üllatav, kuna väljaspool kooli lapsed prantsuse keelt rääkida ei julge. Kokkuvõte- keelemapi tutvustamine vanematele annab võimaluse neid kurssi viia kaasaegse keeleõppe lähtealuste, uute õppetegevuste, -meetodite ja –vahenditega. Tänu sellele kasvab ka huvitatus lapse tegemiste ja tulevikuväljavaadete vastu.  

Autentsest kuulamistekstist rollimänguni.

Ettekanne põhineb 2010. aastal MISA projekti raames valminud turvalisuse valdkonna töötajate erialase eesti keele õppekomplektil "Õiguse jõud“ (autorid Mare Kitsnik ja Signe Abel). Ettekandes käsitletakse mõningaid uudseid võimalusi eesti keele kui teise keele õppijate rääkimisoskuse arendamiseks:

1) lähtematerjali (kuulamisdialoogid) on kirjutanud eriala-spetsialistid;

2) kuulamisest rääkimiseni jõutakse eesmärgipäraselt konstrueeritud ja järjestatud ülesannete kaudu (tervikfraaside omandamine, kommunikatiivsed grammatika-ülesanded jm).   

Veebipõhised õppekeskkonnad ja innovaatilised projektid võõrkeele õppimisel ja õpetamisel.

Kaasaaegne lähenemine keeleõppele eeldab tehniliste vahendite kasutamist, e-õppekeskkonda-de tundmist ja tavaõppe sidumist projektitööga. Läbi erinevate projektide on võimalik teha õppetöö õpilaste jaoks nauditavaks ja meeldivaks. Uues õppekavas on palju juttu õppeainete lõimisest. Paljud projektid aitavad erinevaid õppeaineid (n. nagu muusika, kunst, võõrkeel, geograafia, ajalugu jne) lõimida ja seeläbi jõuavad õpilased kergemini tulemuseni. Väga laialdasi võimalusi pakuvad nii Comeniuse kui ka eTwinning-projektid. Mõlemal juhul toimub Euroopaõpe, ehk siis koostööpartneritena saavad kokku erinevate Euroopa riikide õpetajad ja õpilased ja töötavad ühise teema kallal. Ettekandes jagatakse isiklikku pedagoogilist kogemust võõrkeele õpetamisel.

Kultuuriõpetus ja rahvuslik identiteet keelemapi valguses.

Keeleõppes on kultuurilugu suure tähtsusega, kuid veelgi tähtsam on osata võõrkeeles oma kultuuri ja identiteeti säilitada ja edasi anda. Oma ettekandes püüamegi anda konkreetseid mõtteid, kuidas eestlust säilitada ja arendada võõrkeele tunnis ning kuidas seda siduda Euroopa keelemapiga.

Varajane võõrkeeleõpetus.

Varajasest võõrkeeleõppest, selle vajalikkusest ja võimalustest on viimastel aastatel kujunenud oluline teema nii Euroopa mitmekeelsuse poliitika kui Eesti võõrkeelte strateegia kontekstis. Tallinna Saksa Kultuuriinstituut/ Goethe Instituut käivitas aastal 2007 projekti, mille eesmärgiks on saksa keele õppe läbiviimine lasteaedades. Projekti raames on valminud õppekava, mille läbinud on saanud ettevalmistuse saksa keele õpetamiseks lasteaedades või esimeses kooliastmes.

Ettekandes antakse ülevaade varajase võõrkeeleõppe eesmärkidest ja põhimõtetest, tutvustatakse nimetatud koolituskava sisu ning tuuakse näiteid toimivatest varajase saksa keele õppe mudelitest Eesti lasteaedades ja koolides.

 

 Eesti keele kui teise keele lõimingust. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. 

„Integreeritud tervik on suurem kui üksikosade summa“ (Heino Liimets). Piirjoonte hajutamine erinevate õppeainete kui üksteisest lahus olevate tervikute vahel. Ühes aines õpitu aitab teist omandada; analoogiad ja paralleelid lubavad õpitut paremini mõista ning saavutada soovitud õpitulemusi. Õpilastele avaneb õppeprotsessis võimalus ise osaleda info töötlemises, uurimises, seoste loomises, probleemide lahendamises.

a) Ajalise kooskõla rakendamise võimalusi eesti keele kui teise keele lõimingus erinevate ainetega põhikoolis (loodusõpetus, kirjandus, ühiskonnaõpetusega).

b) Ainetevahelise lõimingu võimalusi  läbivate teemade ja üldpädevuste põhjal.

c) Teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming (näiteid temaatilistest tervikutest ainetevahelises lõimingus).

d) Projekt kui ainetevahelise lõimingu ja kultuurikeskkonnaga suhestumise näide.